Tööjõumaksude alandamine pole lahendus

Tööjõumaksude alandamine ja mõne teise maksu kergitamine pole aga lahendus. See ei tõsta elanike ostuvõimet, ei too majandusse lisaraha. Maksuliikidest määravam on see, kui palju ühtekokku makse makstakse. Meie maksusüsteemi lihtsuse juures ei piisa ühe maksumäära langetamisest ja teise kergitamisest.

Maksusüsteemi tuleks muuta radikaalselt (nt juurutada astmeline tulumaks, rakendada maksueristusi) või siis hoida suund maksumäärade alandamisele. Ei tasu karta, et määrade alandamine vähendaks riigilaekumist. Selle mõju on vastupidine, kuna tarbimiskasvu mõju (meie sissetulekute juures) maksulaekumise kasvule on määradest jõulisem.

Iga muudatusega kaasnevad kulutused. Kui sellest saadav tulu ei ületa kulutusi, siis pole sellest kasu, kuna see pärsib finantsvõimekuse kasvu. Tööjõumaksude kavandatav langetamine (mõne teise maksumäära tõstmine) oma eesmärki ei täida. Ka varasemad maksumuudatused (käibemaksumäära tõstmine, tulumaksu alandamine ja töötusmaksu kehtestamine jmt) eesmärki ei täitnud. Elukeskkond pole eriti paranenud, majandus toimib suuresti abidel. Mis veelgi halvem – noored unistavad endiselt kauguste taha kodu rajamisest.

Maksumaksjad on tublid

Eesti on maksude haldamiseks tehtava aja poolest paljude riikidega võrreldes heal kohal (s.t maksumaksjad on tublid), kuid üldise maksukoormusega hõivame aina kesisemaid positsioone. Järelduste tegemise asemel trikitame maksumääradega, peidame aina suuremaid maksutulusummasid teistele tuluridadele.

 Ühtede maksude vähendamine ja teiste kergitamine pole lahendus. Meie probleemid (madalad töötasud, kehv ettevõtluskeskkond jmt) ei tulene maksude ebaproportsionaalsusest, vaid nende määradega ülepingutamisest. Ühiskond vajaks hädasti (neto)maksukoormuse erapooletut auditeerimist. Siis langetaksime tarmukamaid otsuseid.

 Üksikutele maksudele pühendumine eksitab. Pole mõtet võrrelda erinevaid maksurakendusi – ühtlast tulumaksumäära progresseeruva tulumaksumääraga või maksusid, millele rakendatakse erisusi (nt toiduainetele rakendatakse paljudes riikides oluliselt madalamaid määrasid jmt). Varjatud maksustamine (töötuskindlustusmaks, riigilõivud, monopoolsete riigiettevõtete dividenditulu jmt) teeb võrdlusbaasid veelgi segasemaks.

 Ma ei saa ka parema tahtmise juures suhtuda tõsiselt väitesse, et Eestis kavandatav tööjõumaksumäärade alandamine toob toidulauale paksema leivaviilu. Seda ei juhtu. Kogeme segadust ja maksutulu haldamise kasvu, mis annab viilule küll mõrkjama maitse, kuid sellega asi ka piirdub.

 EUGEN VEGES

Jaga |