Kes siis ikkagi kasu sai?

Riigiprokuratuur põhjendab seda aegumisega (aga miks afääri õigeaegselt arutusele ei võetud?), teised lihtsalt eitavad kõike või väidavad äkilist mälukaotust. Häbiväärne on asjaolu, et selle skandaaliga on seotud meie poliitikamaastikul kõrgel positsioonil olejad (sh Riigikohtu esimees Rask, endine kauaaegne Eesti Panga president Lipstok ja Euroopa Komisjonis Eestit kõrgel tasemel esindav Kallas).

Huvitav on jälgida skandaali käsitlemist Eesti meedias. Kui Õhtuleht, mis viimasel ajal on muutunud palju usutavamaks ning püüab käsitleda sedagi segast lugu erapooletult, siis sama ei saa öelda muude väljaannete kohta. Skandaali otsese summutamise või lausa mahavaikimise teele on asunud tandem Muuli-Samost, kes Raadio-2 saates „Toompead rünnatakse" ütles otse välja, et kuna Eesti riigile see skandaal kahju pole tekitanud, tuleks küsimus päevakorrast üldse maha võtta ja seda edasi arutada pole mõtet. Tahaks loota, et nii siiski ei lähe ja et seekord ehk õnnestub tõde päevavalgele tuua, ega juhtu nõnda nagu summutati Siim Kallase kohtulugu 10 miljoni dollari „kaotsiminekust".

Mul on ainult üks küsimus. Kui Kalle Muuli väidab, et kuna Eesti riik pole VEB-afäärist kahju saanud, tahaks teada: kui kahju ei saadudki, siis kes sellest kasu sai??? Kes ikkagi omandas need 32,3 miljonit dollarit ja milleks seda raha kasutati? Kas tõesti Reformierakonna valimispropaganda rahastamiseks nagu kõval häälel väidetakse?

Kõrged ametnikud ja poliitikud, palun ausat vastust! Mitte aga vassimist ja valetamist nagu see meie võimulolijail tavaks saanud.

Poliitikahuviline Kohilast, Rapla maakond

(Kirjasaatja nimi toimetusel teada.)

Jaga |