13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Kindrali lugemissoovitusALEKSANDER EINSELN, 18. juuni 2008Soome ajaloolase Martti Turtola raamat „Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939–1940“ selgitab, miks 1939. aastal Nõukogude sõjaväge võeti Eestis vastu mingi vastupanuta ning Eesti sõjaväeorkestrite muusika ja auavaldustega. Põhialus: Pätsu ja Laidoneri diktatuuri juhtimisel oli Eesti Vabariik Nõukogude Liidu liitlane. Mõlemad mehed murdsid Eesti Vabariigile antud tõotust – Laidoner sõjamehetõotust ja Päts presidendivannet. Eesti kaitsevägi integreeriti Punaarmeega ning sõdis Teises maailmasõjas Eesti rahvusüksusena võiduka lõpuni koos tolleaegsete Nõukogude Liidu liitlastega, eesotsas USA-ga. See muidugi tekitab väliseestlaste hulgas palju poleemikat, sest tõde on raske alla kugistada peale poole sajandi kestnud vastupidiste väidete ja müütide levitamist Pätsu ja Laidoneri suhtes. Selline Eesti rahva reetmine Pätsu ja Laidoneri poolt on vast kõige raskemalt aktsepteeritav, eriti vapralt Eesti vabaduse ja au nimel sõdinud vabatahtlike, soomepoiste ja mobiliseeritute poolt, kelle viimased lahingud Eesti Vabariigi pinnal olid Sinimägedes ja Tartu all 1944. aastal ning kellelt küsimata võeti võimalus oma maad ja rahvast kaitsta siis, kui selleks oli veel realistlik võimalus, 1939. aastal. Soovitan lugemiseks kõigile, kes ei karda mineviku varjude kadumist ja omandatud müütide lõhkemist. ALEKSANDER EINSELN, erukindral [fototekst] JOHAN LAIDONER: Ülemjuhataja istub pronksi põlistatult Viljandi Lossimägedes (kujur Terje Ojaver). Hobuse sai Laidoner marssal Vorošilovilt, kui ta käis Moskvas Staliniga kohtumas. Teatakse, et kui 1940. aastal kindralilt vabadus võeti, küüditati hobu Venemaale tagasi. Foto: TIIT MAKSIM
Viimati muudetud: 18.06.2008
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
