Pihli skalp

Ka sotsiaaldemokraadid läksid viimastele valimistele loosungiga: Pihl teab! See oli usutav. Võis eeldada, et Pihl lepib talle ajakirjanduses pakutud kuvandiga.

Kuid siis tegi Pihl n-ö vea. Ta otsustas vaadata Eesti poliitilist kaarti ning nägi seal mitut põhimõttelist viga. Ta nägi, et ka tema enda erakond on olnud pikki aastaid Laari ja Rosimannuse jooksutada. Ivari Padari muheduse taga sisukust ju polnud. Sotsiaaldemokraadid ei kandnud kuidagi oma nime välja.

Esimene käik, mis ärritas kogu parempoolset Eesti blokki, oli Pihli käitumine valitsuses. Ta laiendas erakonna esimehena oma rolli, väljudes kitsast siseministri profiilist. Pihl hakkas sõnastama sotsiaaldemokraatide tööpoliitikat ja korduvalt pareeris toorest töölepinguseadust.

Siis äkki, imelikul kombel, kukkusid sisse Reformierakonna Tartu grupeeringu ninamehed. Siruli tõmmati korrumpeerunud Lõunapiirkonna politseipealik Aivar Otsalt. Neinar Seli ja Andrus Ansip pääsesid ehmatusega. See oli üllatus, sest avalikkus oli harjunud, et k-kaabakaid otsitakse ikka K-tähe alt. Selline võrdse kohtlemise printsiip ei sobinud Reformierakonnale, ja sotsiaaldemokraadid pidid Stenbocki majast kiirelt lahkuma.

Aega läks natuke mööda, ning Reformierakond lömitas kõhuli Venemaa ees ning Paeti ja Langi juhtimisel tühistati Markovi viisakeeld. Isamaa vaatas näost punetades, kuid vaikides pealt, ent ei julgenud öelda A-d ega B-d. Pihl tegi kaitsepolitseile avalduse, kus ta avaldas muret riigireetmise ilmingute üle Reformierakonna juhitud valitsuses.

Nüüd läks parempoolne ajakirjandus raevu. Selle teema tõsisem käsitlemine oleks võinud tähendada Reformierakonna purunemist kildudeks. Ainuke variant oli hakata Pihli naeruvääristama. Ja lõplikult keerasidki parempoolsed ajakirjanikud selja Pihlile siis, kui sotsiaaldemokraadid lõid seljad kokku Keskerakonnaga. See tähendas nüüd juba tõsist maailmavaatelist sõda tsentrijõu ja paremjõu vahel. Sotsiaaldemokraadid polnud sellise rolli ja kohtlemisega harjunud, seda enam, et Eiki Nestori ja Hannes Rummi sõpruskond on neile juba pikemat aega endise poliitilise telje taastamise juttu ajanud.

Sotsiaaldemokraatide Nestori tiib on endale silme ette mananud kaks teed: kas nüsida nüri noaga Jüri Pihli skalpi ja vahetada ta välja, või sundida  Pihli minema Keskerakonnaga veenvasse konflikti.

SDE esimees Jüri Pihl on üllatavalt palju ja pädevalt tundnud muret Eestis vohava vaesuse ja tööpuuduse üle. Sven Mikser tundis vajadust näidata ühiskondlikku tunnetust viimati siis, kui ta oli Keskerakonna Noortekogu esimees ja Keskerakonna aseesimees. Tema haridusdebatid olid nauditavad. Peale Keskerakonna  valitsuse kaitseministriks olemist ning Keskerakonna programmi unustamist on talle hüvedeks jäetud ainult välispoliitiline nišš, mis on ühele Eesti poliitikule  kõige mugavam, sest vastutus on just selles valdkonnas kõige hajusam. Hutude ja tutside kultuuriloost võib rääkida erinevatest aspektidest, kuid Eesti valija jaoks on see lihtsalt üks mõnus ööülikool.

Keskerakonnast eemaldumine pole mingi julgustükk. Ajakirjanikud pakuvad lahkelt eetriaega ja Reformierakond lahkelt hüvesid. Isegi Jaan Kundlast sai mõneks ajaks poliitiline kangelane.      Keskerakonnaga koostöö tegemine on Eestis aga julguse märk, sest eetriaegu antakse vähem ja inimese positsioone hakatakse kohe rappima.

Rahvaliit on hävinenud. Sotsiaaldemokraatide käes on šanss pöörata Eesti rohkem Põhjala poole. See, et parempoolsed pakuvad neile paremaid kohti 2011. aasta valitsuses Keskerakonna hülgamise eest, pole kellelegi üllatus.

Kuna Reformierakond ei pea opositsioonis vastu paari aastatki, siis võivad nad ohverdada lausa mitu kaalukat portfelli.

Aga kallid sotsiaaldemokraatidest sõbrad! Las ajakirjanikud annavad vähem eetriaega ja las nad rapivad meid. See ongi meie riigimehelikkuse hind! Ent riigimehelikkust on kerge peenrahaks vahetada.

Aga uskuge, et need Laari ja Rosimannuse rahavahetuspunktid on ammu juba moraalses pankrotis.

Kes hävitab Reformierakonna, see päästab Eesti! Kel on julgust võtta see au?

 JAANUS KARILAID, Keskerakonna Läänemaa piirkonna esimees

Jaga |