Nädalakommentaar 27. veebruaril TTV-s

Seekordne talv on näidanud oma tusameelseimat nägu ning ka 24. veebruar kujunes igas mõttes üsna morniks. Võib-olla „Estonias“ jalga keerutanud eliidil oli lõbusam, igatahes daamide tualetid olid rabavad. Oleme niisiis pea 25 taasiseseisvuse-aasta jooksul jõudnud nii kaugele, et presidendi vastuvõtu ja Oscar’ite jagamise tseremoonia värvikusel enam suurt vahet pole. Kui, siis ehk tualettide hinnas, mis meil siiski umbes 100 korda odavamad kui Hollywoodis.

Mõtlesin rääkida Vabariigi Presidendi kõnest. Tegin väljakirjutisi, näiteks „uus aeg vajab uusi inimesi“, „meie oleme nutikad“, eriti aga väide, et „Eesti ei saa olla Šveits Venemaa naabruses“. Ei saa aru, mida president sellega tahtis öelda. Seevastu päev varem peaminister Taavi Rõivase kõne Tartu „Vanemuises“ lausa särises vaenust suure osa oma rahva vastu, sest kolmandiku valijate tembeldamine Kremli-meelseiks ületas terve mõistuse piirid. Ent kes ootakski meie sinisukalt Rõivaselt veel tervet mõistust!?

Palju värvikamalt esines paraadi ajal üks päästeametnik, salvestades möödamarssivate meeste kohta värvikaid, et mitte öelda räigeid hinnanguid. Igatahes on ta nüüd ennast jäädvustanud kõigis meediakanaleis, Õhtulehes lausa kahel leheküljel. Ta sai ametist lahti.

Miks ta seda tegi? Pidi olema kaalukas põhjus, ja me teame, mis võis selle sõnavalingu vallandada – eesseisvad jõhkrad koondamised Päästeametis. Kui Sergei Menkovi väljaütlemiste peale võime õlgu kehitada, siis õiguskantsler Ülle Madise poolt Maalehe intervjuus välja öeldu kohta, et Eestis on trend vabaduste piiramise suunas, ei saa enam kuidagi õlgu kehitada.

MART UMMELAS

Jaga |