Kas keeleseadus enam ei kehti?

ELHONEN SAKS,      12. detsember 2001




Tuhandevärvilist maailmakultuuri saab tagada ainult rahvuskultuuride säilimisega. Iga kultuuri vundamendiks on rahvuskeel. Niisiis, väikese kasutajate arvuga keelte püsimajäämine on vajalik mitte ainult väikeste rahvaste, vaid kõigi, ka suurte rahvaste huvides.

Ma ei tea, kuidas tekkis meie materiaalne maailm. Kas Jumal lõi ta kuue päeva jooksul või arenes ta ise selliseks kuue miljardi aasta jooksul. Tean ainult, et maakera on imekena, kus nii elutu kui ka elav loodus lausa lummab meid oma mitmekesisusega.

Väike kultuur rikastab vaimset maailma

Vaimse maailma loojad oleme meie ise, see on kõikide maailmas elanud ja elavate suurte ja väikeste rahvaste ühine looming. Ka see maailm on imepäraselt kaunis. Õnneks ei ole maailmakultuur mingi sulam rahvuskultuuridest. Pigem võiks seda võrrelda mosaiigiga, mis on kokku pandud tuhandetest erivärvilistest ja erineva suurusega klaasitükkidest. See oleks õnnetus, kui ta muutuks kunagi tulevikus ühevärviliseks, sellises maailmas ei tahaks keegi elada.
Maailmakultuur peab jääma tuhandevärviliseks. Seda saab tagada ainult rahvuskultuuride säilimisega, aga iga kultuuri vundamendiks on rahvuskeel. Niisiis, väikese kasutajate arvuga keelte püsimajäämine on vajalik mitte ainult väikeste rahvaste, vaid kõigi, ka suurte rahvaste huvides.

Ilus keel on ohus

Aga meie ilus eesti keel on ohus. Ja süüdi oleme selles ise. Eesti keele kasutus väheneb pidevalt kõigil tasanditel. Me ei käi enam "poes", vaid "marketis", "selveris" või "konsumis". Noored ei lähe tantsupeole, vaid "diskole". Raadios, teleris ja ka estraadil kuuleb peamiselt võõrkeelseid laule. Ma pole kaua kuulnud ilusakõlalisi väljendeid "väga hea", "tore" ega "head aega", vaid ikka mingeid imelikke häälitsusi okei, hei või tðau. Kas keeleseadus enam ei kehti?
Poliitikud kasutavad väljendeid koalitsioon, opositsioon, situatsioon, korruptsioon, integratsioon, prostitutsioon. Keeleteadlased, kas meil tõesti ei ole eestikeelseid vasteid? Situatsiooni asemel võiks ju öelda olukord, prostituudi asemel - lihtsalt lits.

Välismaised "eksperdid" ei saa millestki aru

Viimase, kõige tõsisema löögi eesti keelele andis vabariigi valitsus, kes lausa sundis Riigikogu vastu võtma otsust lubada valimistel kandideerida kodanikel, kes ei oska eesti keelt. See olevat olnud OSCE Eesti missiooni nõudmine, mis ähvardas takistada Eesti vastuvõtmist Euroopa Liitu.
Meid nõustavad välismaised "eksperdid" ei taha kahjuks aru saada, et pisikeste riikide probleemid erinevad suurriikide probleemidest nagu maa taevast. Kui Saksamaal lubatakse valimistest osa võtta saksa keelt mittevaldavatel kodanikel, siis see ei ohusta Saksamaa tulevikku. Nagunii neist keegi parlamenti ei pääse, sest mitte-sakslastest valijate arv on suhteliselt tühine.

Hoidugem surmaotsusest eesti keelele

Aga meil Eestis on see võimalik, kuna mõnes valimisringkonnas on eestikeelsete valijate arv väga väike. Mida siis see umbkeelne riigikogulane istungite ajal teeb, kui ta ei saa aru, millest räägitakse? Parimal juhul magab, halvemal juhul hakkab nõudma istungite muutmist kakskeelseteks.
Järgmine samm oleks vene keele kuulutamine teiseks riigikeeleks. See on ju sisuliselt surmaotsus eesti keelele ja eesti kultuurile. Ma ei ole ise eestlane, olen rahvuselt juut. Aga ma olen sünnist saati Eesti kodanik ning pean vajalikuks oma kodumaa huve kaitsta. Leian, et iga eestimaalane võiks riigikeele ära õppida. See ei ole raske, on ainult tahtmist vaja.

Palume OSCEl jääda

Tean, et tänapäeva maailmas ainult eesti keelega elada ei saa, aga peaaegu kõik eestlased oskavad mõnda (või isegi mitut) võõrkeelt. Olen veendunud, et mitte-eestlased pole vähem andekad ja võiksid ka rohkem kui üht keelt osata.
Lõpuks on mul ettepanek. Räägitakse, et OSCE missioon kavatseb oma töö Eestis lõpetada ja ära sõita. Võibolla võiks teda paluda siia jääda. Pakume talle uut tegevust - las hakkab kaitsma eesti keelt ja päästab meie riigikeele väljasure(ta)mise ohust. See oleks tänuväärne tegu ja vastaks nii Eesti kui ka Euroopa huvidele.
Võib-olla õnnestub OSCEl hakkama saada sellega, mis meie integratsiooniga tegelevatel asutustel on seni üle jõu käinud - veenda Eestis elavaid mitte-eestlasi, et kõigis Euroopa riikides on eduka tegevuse eelduseks riigikeele oskus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)