Aken Euroopasse. Seitsme venna koolitee [14. osa]

Eestis on nähtav veel kommertstelejaam MTV – reklaamitelevisioon. Ja muidugi lugematud taevakanalid Maa tehiskaaslastelt. Tänapäeval neelab televisioon lõviosa laste ja täiskasvanute vabast ajast. See lõviosa aina kasvab, sest kasvab ka tööst vaba aeg. Televisioon kujundab maailmast arusaamist, harrastusi, moodi, moraali, poliitilisi tõekspidamisi, väärtushinnanguid.

Kuidas ja milliste vahenditega teeb seda Yle?

Esmalt oli raadio kui vanem vend. Soomes loodi see samal ajal kui Eestis – 1926. aastal. 2001 oli juubeliaasta – kolmveerand sajandit möödus asutamisest.

Soomes on palju erinevale kuulajaskonnale suunatud raadiokanaleid. Paar aastat tagasi oli kõige kuulatum Radio Suomi – 44% kuulajaist. Talle järgnes Radio Nova – 13% kuulajaid. Noortele mõeldud Radio Maffia ja klassikalise muusika kanal kogusid kuulajaid võrdselt (8%). Rootsikeelsed Radio Extrem ja Vega said kuulajaid vaid 1%. Kõikvõimalike kommertsraadiote mängumaal oli veerand kuulajatest.

 Digitaalajastu toob parema kvaliteediga heli, rohkem kanaleid ja programme ning mitmeid lisateenuseid. See nõuab kas uut vastuvõtjat või lisaseadet vanale, saab vastu võtta ka arvutiga (ka: raal – programmeeritav andmetöötlusseade, (digitaal)elektronarvuti – Kn keeletoimetaja märkus). Plaanis on jätkata praegusi UKW-saateid veel 10–15 aastat, kuni kõikidel on digiraadiod.

See on raadio tulevik, mis maksab palju nagu ikka tehnoloogiline progress.

Loomulikult on Soomes palju korralikke raadiojaamu. Küll aga on tähelepandav ja eeskujuvääriv Yle tegevus selle nimel, et ükskõik kus maailmas reisiv, elav või õppiv soomlane saaks iga päev emakeeles teada oma kodumaa elust. Seda tööd teeb Radio Finland – kesklainel ja lühilainel kaetakse kogu Lääne-Euroopa, Kanaari saared ja Lääne-Aafrika. Satelliitide abil jõuavad soomekeelsed programmid Ameerikasse ja Austraaliasse. Pole unustatud ka Soomest välja rännanud välissoomlasi. Neile on mõeldud saated „Juured Soomes“.

Radio Finland omab ka venekeelset toimetust Golos Suomi.

Täiesti uus nähtus on hiljuti tööd alustanud venekeelne kommertsraadio Radio Sputnik, mis töötab 24 tundi ööpäevas ning katab Helsingi ümbruse ja Ida-Soome Peterburini välja. Siit saab ärimees kasulikku nõu ja vihjeid ning siin on r

tal võimalik oma kaupa või äriideed reklaamida, saada kokku partneritega. Raadiojaamal on kavas laiendada oma vastuvõtuareaali kõikidesse Baltimaadesse. Pole mõtet ka unustada, et praegu on venelased kõige suurem muulaste kogukond Soomes, ning see kasvab aasta-aastalt, samuti kasvavad kiiresti Soome ärimeeste ja töösturite huvid Peterburis ning Vene kommersantide huvid Soomes. 2003. aasta algul uuendati raadiokava põhjalikult.

Avalik-õiguslikul televisioonil on kanalid TV1 ja TV2 (see asub Tamperes). Soome telepublikust vaatab esimest kanalit ligi 25%, teist kanalit 20% televaatajatest. Neile on samaväärne konkurent MTV,  kogudes 42% vaatajatest.

Hiljuti vaadati teleprogramme keskmiselt 2 tundi 41 minutit päevas ning raadiot kuulati 3 tundi ja 10 minutit päevas. Televaatamisaeg kasvab, raadiokuulamine väheneb.

Yle müüb edukalt oma programme välismaale, nt 2000. aastal rohkem kui kolmekümnesse riiki. Loomulikult kõige rohkem lähinaabrile Rootsile, aga ka Hiinasse, Itaaliasse, Ungarisse jm. Kõige menukamad müügiartiklid on tõsielufilmid. Kaheksa maad ostis dokumentaalfilmi maailmakuulsast soome arhitektist Alvar Aaltost. Hiljuti Ameerikas tööd alustanud Skandinaavia kanal ostis Yle-lt 224 programmi. Edukalt müüakse ka oma populaarsetest lastesaadetest tehtud videokassette, mis konkureerivad videoturul ameerikalikust vägivallast pursuvate „lastevideotega“. Hästi lähevad ka arhiivimaterjalidest tehtud ajaloolised aastaülevaated. Nõutud on head telelavastused ja vanad filmid ning õpetussaated. Yle-l on eri paigus nende müümiseks kolm oma poodi (Yle-shop).

Kompanii pakub ka salvestus- ja montaažiteenuseid, insenertehnilisi planeeringuid kultuuriasutustele, koolituskursusi asjasthuvitatuile.

Yle teenib ka ise raha, ei looda ainult lubamaksudele. Kompanii rahastamine on juba aastakümneid olnud selge ja läbipaistev, raha  kasutamine parlamendi ja avalikkuse kontrolli all. TV vastuvõtumaks katab umbes 80% Yle kuludest. Ülejäänud viiendiku maksavad kommertsjaamad oma reklaamituludest. Muide, enamikus Euroopa maades on televisioonimaks avalik-õigusliku televisiooni põhiliseks majanduslikuks aluseks. Sellega ollakse harjutud, kuna suhteliselt väikese tasu eest saadakse näha täisväärtuslikke programme. Telemaks on Soomes keskmisel Euroopa tasemel – kõige kallim on see Taanis ja Austrias.

Ringhäälinguseaduse põhjal juhivad Yle tegevust haldusnõukogu, juhtkond ja tegevjuhina tegutsev peadirektor.

Kõige kõrgem ja määravam on 21-liikmeline haldusnõukogu, mille liikmed valib parlament. Seadus näeb ette, et selle kõrge kogu liikmeks tuleb valida inimesed, kes tunnevad teadust, kunsti, kultuuri ja majanduselu ning esindavad eri ühiskonnakihte ja keelerühmi. Lisaks neile on ringhäälingutöötajatel õigus delegeerida haldusnõukogusse kaks oma esindajat, kel on kohaloleku- ja sõnavõtuõigus.

Haldusnõukogu nimetab viieks aastaks tegevjuhi ja valib juhtkonna, jälgib avalik-õigusliku funktsiooni täitmist, otsustab eelarve suuruse üle, kuulab ära ja võtab vastu kontserni aastaaruande, kontrollib juhtkonna tegevust.

Järgneb

ENN ANUPÕLD

Jaga |