Vara konfiskeerimise alused laienevad

VÄINO LINDE,      22. november 2006


Kehtiva seaduse alusel on võimalik süüdlaselt konfiskeerida vaid vara, mis on otseselt saadud konkreetse kuriteo toimepanemisest. Praktika aga näitab, et sellisest käsitlusest üksi ei piisanud. Väga raske oli lahendada olukordi, kus võis küll näha, et uurimise all olev isik elab üle oma legaalsete sissetulekute, kuid menetletava kuriteoga ta sellist tulu siiski ei saanud. Probleemiks oli ka see, et kuritegelikust tegevusest elatuvad isikud kirjutasid pahatihti kogu oma vara sugulaste, tuttavate või varifirmade nimele. Seda tehti n-ö igaks juhuks, et kui kinniminekuaeg käes, poleks riigil ega kannatanutel enam midagi võtta.
Veel tuleb tõdeda, et kolmandate isikute käest on praegu süüdlaselt saadud vara väga raske konfiskeerida. Seda saab teha vaid juhul, kui on tõendatud, et see kolmas isik omandas vara teadlikult eesmärgiga vältida selle konfiskeerimist kurjategijalt. Nendeks kuritegudeks on aga praktikas valdavalt organiseeritud kuritegevusega seostatavad ja majandusliku kasu saamisele suunatud kuriteod.
Uue eelnõuga laiendatakse vara konfiskeerimise aluseid. See tähendab, et kuriteoga saadud vara kuulub üldjuhul konfiskeerimisele. Seda printsiipi võib muuta vaid siis, kui konfiskeerimine oleks täiesti ebaproportsionaalne või riigile ebamõistlikult kulukas. Täiendatakse ka kolmandatelt isikutelt konfiskeerimise korda ja sätestatakse, et riik võib ära võtta ka vara, mille kolmas isik omandas kuriteo toimepanija arvel, temalt saadud kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt.
Kuna tulu ja vara sidumine konkreetse kuriteoga on vahel osutunud päris keerukaks, näeb eelnõu mõningate kuritegude puhul ette tõendamiskoormuse ümberpööramise. Nii peab näiteks eelnõu seaduseks saamise järel organiseeritud kuritegevusega seotud kuriteos süüdi mõistetu ise kohtule tõendama, et ta on oma varanduse omandanud legaalsel teel. Muuseas, see käib ka tema varemomandatud vara kohta. Mis omakorda tähendab, et igaüks, kel plaanis hakata tegelema organiseeritud kuritegevusega, peaks oma legaalse vara tarvis kõik ostutshekid ja lepingud alles hoidma, muidu võetakse kohtu alla sattudes temalt kogu vara lihtsalt ära.
Kuivõrd (ja sedagi on elu ise näidanud) kuriteoga saadud vara väljaselgitamine ja hindamine on aegavõttev protsess, luuakse eelnõuga uus erimenetluse liik – konfiskeerimismenetlus. Sellega antakse võimalus otsustada kriminaaltulu konfiskeerimine eraldi pärast konkreetse kuriteoga seotud kohtuasjas süüdimõistva otsuse tegemist. See tähendab, et uurijale ja prokurörile antakse võimalus tegelda kurjategija kriminaaltulu konfiskeerimise taotluse ettevalmistamisega pärast seda, kui kohus on otsustanud kurjategija süü ja määranud talle karistuse.

Võib arvata, et kriminaaltuluna saadud vara laiendatud konfiskeerimise võimalustega astutakse organiseeritud kuritegevuse osanikele Eestis üpris valusalt varba peale. Ka Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimise kohta soovitab oma liikmeriikidel tõsiselt kaaluda laiendatud varakonfiskeerimist kurjategija lähisugulaste vara ja sellise juriidilise isiku vara suhtes, milles kurjategijal on võtmepositsioon või millest ta saab omanikutuluna märkimisväärse osa.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)