Lauristin: Kutsume lõimunud inimesi poliitikasse ja meediasaadetesse!

Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ütles uuringut kommenteerides: põhiline saadud sõnum oli see, et tuleb lõpetada rääkimine vene kogukonnast kui mingist tervikust. Lauristini väitel võib monitooringust järeldada, et tegu on hoopis väga tugeva diferentseerumisega, ja see on lõimumisprotsessi tulemus.

Postimehe reporter Oliver Kund kirjutab, et uuring näitab viit erinevat lõimunute gruppi:

* A-klaster: edukalt lõimunud, hea keeleoskusega, majanduslikult ja ühiskondlikult integreerunud noored inimesed.

* B-klaster: nn venekeelsed Eesti patrioodid, kes on näinud vaeva kodakondsuse saamisega ning suhtuvad Eestisse positiivselt.

* C-klaster: tekitab kõige rohkem muret. Siin on hästi eesti keelt oskavad inimesed, kes on Eesti riigi suhtes kriitilised. Nad tahavad sageli siit lahkuda ja on kriitilised reformide suhtes.

Lauristin lisab C-klastri inimeste kohta, et uuring on nüüd tõestanud - eestikeelsus ja identiteet ei ole üksüheselt seotud, mis tähendab, et keeleoskus ei tähenda integreerumist.

* D-klaster: vähelõimunud; kehv keeleoskus, madalal järjel toimetulek.

* E-klaster: passiivsed, kodakondsuseta ja lõimumata, üldjuhul vanemad inimesed.

„See, et ligi pool siinsetest muulastest on vähelõimunud, näitab, et tunne, nagu oleks integratsioonipoliitikas kõik olnud positiivne, on petlik. See on kristalliseerumine. Mida me peale hakkame?" küsib Lauristin. Tema sõnul süveneb oht, et klastrid taastoodavad iseend ja muulaste olukord ei parane. Selle vältimiseks tegid teadlased uuringut kuulanud riigikogulastele ja ametnikele hulga ettepanekuid.

„On selge, et A-klaster ei ole lõimumispoliitika probleem. Ta vajab hoopis muud - eneseteostus- ja kaasamisvõimalust," rääkis Lauristin. Näiteks võiks selliseid inimesi kasutada kõneisikuna, kutsuda debattidele ja raadiosaadetesse. Neile tuleb leida arenemisvõimalus vabaühendustes ja poliitikas, võimaldada neil olla kõneisikud nii vene- kui ka eestikeelses meediaruumis.

Vähemintegreerunute tarvis pakkus Lauristin mitut lahendust. Muu hulgas oli ta kriitiline koolihariduse suhtes, sest peale eestikeelsele õppele üleminekut tuleks koolides ikkagi ka kasvatada.

Lauristini hinnangul praeguse riigikorralduse juures napib neid, kes probleemiga tegeleks - Eestis puudub rahvastikuminister ja probleemid hajuvad eri ministeeriumide vahel. Ta arvas, et paremat koostööd võiksid teha koolid, ülikoolid ja kohalikud omavalitsused, samuti tuleks Riigikogus luua alaline integratsioonipoliitika komisjon.

Kn

Jaga |