13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Sünkjad perspektiividALEKSANDER KUUSIK, 13. juuli 2016Euroopat ei ähvarda põgenikekriis ega Venemaa, vaid NATO – seda president Putini määratlust kinnitavad äsja Varssavis vastu võetud otsused, mille eesmärk on Venemaa hirmutamiseks suurendada NATO sõjajõudude alalist kohalolekut Balti riikides ja Poolas umbes 4000 mehe ning nendega kaasneva tehnika võrra. Huvitav, kuidas reageeriks USA, kui Venemaa püüaks uuesti paigutada Kuubale oma strateegilisi rakette nagu 1961. aastal?
Ega Venemaa ole tegevusetult jälginud NATO suurenenud aktiivsust Euroopas, vaid on leidnud sellele adekvaatse vastuse. Kevadel lisandus Venemaa raketivägedele uus mobiilne ballistiline rakett JARS, mis on püüdurrakettidele tabamatu, kuna muudab vajadusel ise lennusuunda, ning tabamuse korral eraldub temast neli tuumalõhkepead, mis jätkavad liikumist sihtmärgi suunas. Raketi lennukaugus on 11000 km ja hävitusvõimsus 50 korda suurem, kui Hiroshimale ja Nagasakile heidetud Ameerika tuumapommidel. Üle 70 aasta on tuumarelva kasutamise skoor 2:0 püsinud USA kasuks, kuid see võib NATO äsjaste Varssavi otsuste põhjal muutuda, sest Venemaa pole kunagi varjanud, et vajadusel kasutab oma riigi kaitsmiseks tuumarelva. 3. märtsi teleesinemises teatas Putin, et kui Ukraina oleks püüdnud möödunud aastal takistada referendumi läbiviimist Krimmis, oleks Venemaa kasutanud tuumarelva. Seega oleks sõjalise konflikti korral Balti riikidesse ja Poolasse paigutatud NATO kontingendi saatus traagiline, sest tuumaplahvatuse miljonitesse kraadidesse ulatuvas kuumuses see tuhastuks ning radioaktiivse tuha kannaks tuul laiali. Seega ei jääks järele mingeid ühishaudu, kuhu leinavad omaksed saaksid aeg-ajalt lilli tuua. A. KUUSIK, Järvamaa Viimati muudetud: 13.07.2016
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
