Taaralinn: Reform ja IRL nõrgenevad, Kesk ja SDE tõusevad

Võitis endiselt - juba kuuendat (!) korda järjest - Reformierakond, saades 49-liikmelises volikogus 15 kohta. Järgnesid nende senised koalitsioonipartnerid IRL-ist 11 kohaga, viimased kaks aastat opositsioonis olnud Keskerakond 9 kohaga ja SDE 8 kohaga. Sisse said ka kaks valimisliitu - Isamaaline Tartu Kodanik ja Vabakund, kumbki 3 kohaga. Seega Keskerakond ja sotsid säilitasid oma positsioonid, oravad ja IRL on aga aastatega nõrgemaks muutunud.

Paremusjärjestuses muutusi ei tulnud

Valimiseelsed küsitlused kohalikus ajakirjanduses näitasid, mida keegi püüab. Kolm erakonda teatas enesekindlalt, et nemad lähevad valimisi võitma: Reformierakond uskus, et valijad tagavad neile 21 kohta, Sotsiaaldemokraatlik Erakond läks saama 16 kohta ning IRL lubas kätte võita samuti 16 kohta. Keskerakond oli tagasihoidlikum, lootes siiski paremat tulemust kui varem ehk 10-11 kohta.

Valimisliitude soovid olid (suhteliselt) tagasihoidlikud - nemad lootsid pääseda volikokku. Samas on huvitav, et valimisliitude edusse uskus - vähemalt avalikult välja öeldud arvamustes - erakondadest vaid Keskerakond. Teised teatasid uhkelt, et valimisliidud künnist ei ületa. Ja eksisid.

Päriselus sai Reformierakond oma unistustest 6 kohta vähem (kaks kohta vähem kui eelmisel korral), aga võitis siiski.

Sotsid said lausa poole (!) vähem kui lootsid ehk sama tulemuse, mis eelmisel korral. IRL kaotas unistustega võrreldes 5 kohta ja sai eelmise korraga võrreldes 2 kohta vähem. Keskerakond sai 9 kohta - sama palju, kui neli aastat tagasi ehk unistatust paar kohta vähem. Valimisliidud täitsid omad ootused ja said volikokku. Eelmise koosseisuga võrreldes kadus Rahvaliit (tänane Konservatiivne Rahvaerakond), kes jäi künnisest kaugele.

Pole sugugi väheoluline, et kõik erakonnad, v.a. Kesk, kaotasid toetust. Tsentripartei tegi aegade parima tulemuse Tartus ja võitis juurde ühe protsendi, mis pealtnäha pole palju, aga teiste kaotusega võrreldes siiski arvestatav tulemus.

Sotsid mängisid võidu maha

Suviste arvamusküsitluste järgi tundus, et Tartus hakkavad oktoobris puhuma uued tuuled ja võidu viib koju Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Saadud neljas koht oli loomulikult külm dušš. Kaheldamatult võib väita, et nad olid valimiste suurimad kaotajad Tartus - just oma suurekspuhutud lootustega võrreldes.

Pealtnäha ei teinud nad midagi valesti. Valimiskampaaniat alustati vara. Nimekiri venitati pikaks, nii nagu politoloogiateoreetikud õpetavad. Nad olid nähtavad kõikjal: tänaval, internetis, ajalehes, postkastis, isegi koduuste taga. Absoluutselt kõikjal, kus võimalik. Aga midagi ometi juhtus, et suurepärane võimalus vett vedama läks.

Täpselt on täna veel raske määratleda, mis nurjas nende „elu võimaluse". Igatahes saab väita, et mahukas kampaania ei taga tingimata võitu. Võimalik, et meeskond lihtsalt väsis pärast liiga (?) varajast starti. Võimalik, et vastuolud pärast rahvaliitlaste sotsideks hakkamist on suuremad, kui välja lastakse paista, ning see kärpis nende võimet oma sõnum valijateni viia. Võimalik, et nad ise hakkasid endas kahtlema, ja valijad nägid seda läbi. Põhimõtteliselt on kõik võimalik.

Reformierakond ja eriti kuus aastat linnapeakabinetis töötanud Urmas Kruuse lootsid võitu, suurt võitu. Nad lootsid taastada oma ülekaalu volikogus ja haarata selge liidripositsiooni juba kuuendat korda järjest. Läks veidi teisiti: võit küll tuli, aga väga raskelt. 15 kohta senise 17 asemel (üle-eelmise koosseisu 21 kohast rääkimata) on siiski pigem kehvapoolne tulemus.

Ka Reformierakonna kampaania oli massiivne ja jõuline. Tartu on aastaid olnud RE kants ning kampaania oli selle vääriline. Vähemalt juhtpositsiooni suudeti sellega kindlustada, aga juba suhteliselt napilt. Tõenäoliselt on valija neist lihtsalt väsinud. Ja Reformierakond ise on väsinud. Nelja aasta pärast läheb neil juba raskeks - ilmselt.

Keskerakond tegi oma tulemuse ära

Keskerakond, nagu konkurendid juba enne valimisi ennustasid, tegi „oma tulemuse" ära. Jah, kahtlemata lootis Keskerakond rohkem. Aga ometi jäid Keskerakonna ennustused, võrreldes konkurentide omadega, pigem suhteliselt realistlikeks. Oma kampaanias jäi Keskerakond kolmele ülejäänud suuremale erakonnale mahult selgelt alla. Ja seda enam on rõõmustav, et ometi suutis Keskpartei - napilt küll, aga siiski - saavutada aegade parima tulemuse Tartus. Kui saadakse läbi aegade suurim hulk hääli ja suurim toetusprotsent, siis oleks patt mitte rahul olla. Mis takistas veel parema tulemuse sündi, seda tuleb analüüsida. Aga Keskerakonna nimekiri oli konkurentidega võrreldes kahtlemata kõige ühtlasem. Kaks esinumbrit - Aadu Must ja Aivar Riisalu - said mõlemad üle 1200 hääle, kolmas - Nikolai Põdramägi - üle 900. Kõik kolm maandusid Tartu kandidaatide paremusjärjestuse esikuuikusse, mis on kahtlemata esiletõstmist väärt saavutus. See, et ka koalitsiooniläbirääkimised kulgesid edukalt, ning Keskerakond sai taas üle kahe aasta Tartus võimule, on kirsiks tordil.

Suur küsimärk neil valimistel oli IRL. Seda eelkõige osaliselt nende endistest kaaslastest moodustunud valimisliidu Isamaaline Tartu Kodanik (ITK) kaasalöömise tõttu. IRL-ist lahkunud Tõnis Lukas kandideeris kohalikel valimistel viimati 2005. aastal ja kogus siis 1781 häält (Riigikogu valimistel kaks ja pool aastat tagasi koguni 4807 häält). Seekord jõudis enda sõnul vahepeal tegevpoliitikast Eesti Rahva Muuseumi kasuks loobunud veteranpoliitik 891 hääleni, mis on mõnevõrra vähem, kui temalt loodeti. Ilmselt on see ka oluliseks põhjuseks, miks ITK saavutas volikogus siiski vaid kolm kohta ega suutnud IRL-i seniseid positsioone päriselt kõigutada.

IRL-i võit läks siiski kaduma

Ka avalikkuse ette kiirgunud vastuolud IRL-is, kasvõi lõpuks lausa kolme (!) linnapeakandidaadi kemplemised jm, oleksid võinud neile kergelt saatuslikuks saada. Rongi alt tuldi küll välja, aga eks neid jääb tõsiselt häirima - või vähemalt peaks jääma häirima: millise tulemuse oleks suutnud saavutada ühtsema meeskonnaga? Ehk oleks Reformierakonna edulugu murtud? Samasuguse segase sõnumiedastusega jätkasid nad ka pärast valimisi, rikkudes nii oma võimalused jätkata enne valimisi sisse töötanud koalitsioonis kui ka uue koalitsiooni loomisel. Partneritena osutusid nad ebausaldusväärseteks. Kahjuks.

Valimisliidud suutsid inimeste uudsuselembuse ära kasutada ning said uude volikokku kahe peale kokku kuus kohta. Tartu vaimu arvestades oli see tulemus ka tegelikult suhteliselt loogiline. Uues koalitsioonis neid praegu ei näe ning täna on vara öelda, kas neist saavad ka reaalselt poliitika muutjad Tartus. Võiksid saada. Samas võib selle rikkuda eelkõige ITK-i juhtfiguuride selge poliitiline ambitsioon teha ennast võimalikele koalitsioonipartneritele „söödavaks", et ka ise nelja aasta jooksul võimule pääseda. Vabakunnal tundub sirgeselgsust justkui rohkem olevat - vähemalt esialgu.

Valimised on läbi - elagu valimised!

TRIIN LUKK

Tartu, Keskerakond

/pildiallkiri esiküljel/      TULEVANE PEAMINISTER? Arrogantse Ansipi asemel näeb Kesknädal uue peaministri kandidaadina Tartu linnapead URMAS KRUUSET - rahulikku ja head suhtlejat, kes tegi otsustavalt ka uue linnavalitsuse koos Keski ja SDE-ga.

[pildiallkiri]   VÄÄRT SAAVUTUS: Kaks Keskerakonna esinumbrit - Aadu Must ja Aivar Riisalu - said mõlemad üle 1200 hääle, kolmas - Nikolai Põdramägi - üle 900. Kõik kolm maandusid Tartu kandidaatide paremusjärjestuses esikuuikusse.

[esiletõste]    Triin Lukk: „Oma kampaanias jäi Keskerakond kolmele ülejäänud suuremale erakonnale mahult selgelt alla. Seda enam rõõmustab, et ometi suutis Keskpartei - napilt küll, aga siiski - saavutada aegade parima tulemuse Tartus."

Jaga |