Reformi populism vohab täiega

JAAK AAB,      03. oktoober 2007


Reformierakonda on tabanud tõsine identiteedikriis. Esmased märgid avaldusid juba enne valimisi, kui end esitleti pensionäride Suure Sõbrana, valitsuses aga lükati tagasi Keskerakonna ettepanek veelgi tõsta erakorraliselt pensione 2007. aastal. Isegi rahapuudust ei saanud nad ettekäändeks tuua, sest viimasel kahel aastal täienes pensionikassa koguni 5 miljardi krooni võrra. Märtsis võimule kerkides andis Reform sisse meie eelnõu, mida olid varem tõrjunud, ja pension 1. juulist ikkagi tõusis.

Nüüd kuuleme jälle, kui hea valitsus meil on – et tõstab pensione järgmisest aastast 22% ja kahekordistab need 2011. aastaks. Eeloleva aasta tõus on olnud küll soliidne, kuid edaspidi kasv pidurdub.

Pensioni kahekordistamisega on samuti segane lugu. Kevadel kinnitas reforminoor Taavi Rõivas, et kahekordistamisel tõuseb keskmine vanaduspension 2011. aastaks 6280 kroonini. See tähendaks kahekordistamist 2006. aastaga võrreldes ehk viie aasta jooksul. Keskerakond kritiseeris seda tühja lubadust, sest sotsiaalmaksu laekumine oleks niisugust tõusu võimaldanud iseenesest.

Nüüd tehti „vigade parandus". 2011. aastaks lubatakse 6750 krooni. Ka see on nõrk, sest pensionäri elatustase märkimisväärselt ei parane. Erinevalt eelmisest valitsusest ei kavatse praegune suunata pensionikassasse ühtegi täiendavat senti. Pensioni tõstetakse vaid eelmise valitsuse pingutuste tulemusi ära kasutades. Kui Keskerakond soovis jõuda vanaduspensioniga 50 protsendini keskmisest tööinimese palgast, siis koalitsioon plaanib selle jätta ikkagi 45% juurde. Keskerakonna eesmärk tõsta keskmine vanaduspension 2011. aastaks üle 8000 krooni on reaalne, kui selle nimel ka pingutada – eraldades lisaraha, nagu meie kaks viimast aastat tegime.

Lähiajal toasooja, elektri jm hinnatõusud, mis on suuresti põhjustatud valitsuse tõstetud aktsiisidest, löövad vähema sissetulekuga inimese, sh pensionisaaja pihta. Reformierakonna maksupoliitika on väga küüniline, olles suunatud jõukamate kasuks. Tulumaksu vähendamine teeb 1,2 miljardi krooni suuruse kingituse vaid 10 protsendile kõige suurema sissetulekuga inimestele. Rikkama rahva jõulupakid maksab kinni Eesti inimeste enamus – seda just aktsiiside tõusust tuleva 2,1 miljardi krooniga.

Kõige markantsem on, et niisugust äärmusparempoolset maksupoliitikat viib Reformierakond ellu sotsiaaldemokraadist rahandusministri Ivari Padari kätega! Enneolematu eelarvekasvu juures ei tõsta nad ei omavalitsuste tulubaasi aluseid ega kohalike teede hoiuks eraldatavat osa kütuseaktsiisist, hoopis vähendatakse toimetulekutoetuse summasid ja mõnitatakse puudega inimesi nigela toetusetõusuga. Suurtele valimislubadustele vaatamata on minimaalne ka õpetajate palgatõus. Jne.

See-eest tuli Reform välja mõttega tõsta pensioniiga. Ettepaneku sisu kattub Tööandjate Keskliidu unistusega, mis sel kevadel välja käidi. Just see mõjukas lobigrupp tahab, et Eesti inimene töötaks ennast lausa surnuks väiksele inimgrupile kasumit tootes ega jõuakski tööaastatega välja teenitud pensionile. Arvestades meie inimeste eluiga, on see ettepanek kohatu. Keskmine eeldatav eluiga on meil napilt üle 70 eluaasta. Kui Eesti mehed elavad keskmiselt 66. eluaastani, siis Saksa mehed elavad 12 aastat kauem. Keskmine eluiga Soomes on 79 aastat, Rootsis ja Itaalias 80. Neis riikides minnakse tõesti pensionile hiljem, keskmiselt 65. eluaasta juures, aga seal saavad inimesed olla pensionil keskmiselt 15 aastat, Eestis vaid 6–7 aastat.

Ma ei pea pensioniea tõstmist lähema 15–20 aasta jooksul mõeldavaks. Muidugi saab inimene ise oma eluiga mõjutada tervislike eluviiside ja riskivaba käitumisega. Samas sõltub keskmise eluea tõus ka riigi sotsiaal- ja tervishoiupoliitikast. Seda aga aastaid võimul olnud paremäärmuslik Reform ei tähtsusta.

Kui siinkirjutaja oli sotsiaalminister, valmis meil ministeeriumis tervisepoliitika alusdokument, kus seatakse üldeesmärgiks tervena elatud eluea pikendamine aastaks 2015 Eestis meestel 60. ja naistel 70. eluaastani. Meeste keskmine eluiga peaks tõusma kümne aasta jooksul praeguselt 66-lt 73 eluaastale ja naistel 76,9-lt 80 eluaastale. Selleks töötati sadade spetsialistide, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, poliitikute, maa- ja omavalitsuste osavõtul välja põhjalik tegevusprogramm, kavandati tegevused ja eelarvevahendid. Kõik arutati koos Ühiskondliku Leppe Sihtasutusega läbi maakondades ja üleriigilistel konverentsidel, tuhandeid inimesi kaasates. Kahjuks pole sellest suurest tehtud tööst praegu enam midagi kuulda.

Saame teha ainult ühe järelduse: ei praegused ega tulevased pensionärid ole praeguse parempoolse valitsuse jaoks olulised. Vastupidi – loodetakse, et koos pensioniga saab ehk keskmise Eesti inimese manalateele saata; riigil vähem kulutusi.

Muidugi tahaksin, et nii sünge stsenaarium ei käivituks. Kavatseme selle vastu kõigiti töötada. Kindlasti on veel terve mõistuse ja mureliku südametunnistusega poliitikuid, kes inimvaenulikke otsuseid läbi ei lase.

KESKMÕTE:
Äärmusparempoolset maksupoliitikat viib Reformierakond ellu sotsiaaldemokraadist rahandusministri Ivari Padari kätega.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (46)