![]() Itaallane Giulietto Chiesa – 9/11 tabulõhkujaIVARI VEE, 03. detsember 2008Uuriva ajakirjaniku pika staažiga Itaalia publitsist ja politoloog ning Europarlamendi saadik Giulietto Chiesa kohtus 26. novembril ajakirjanike ja muude huvilistega, kes olid tulnud Viru Keskusse Rahva Raamatu esitlussaali. Külaline saabus Tallinnasse meediaklubi „Impressum“ kutsel.
Giuletto Chiesa esitles Tallinnas oma raamatut „Zero“ ning selle ainetel valminud filmi „9/11. Uurimine nullist“. Raamatu üllitas Venemaa „Gazpromi“ meediakirjastus „Tribuna“. Nii raamat kui ka film kujutavad endast uurimust 11. septembril 2001 Ameerikas toimunud terrorirünnaku asjaolude kohta. Küsimused nõuavad vastust Chiesa ütles, et Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide huku ametlikku versiooni usub vaid kolmandik ameeriklasi, ning see, et maailma uuriv ajakirjandus kohe pärast ametliku versiooni ilmumist selle sündmuse vastu igasuguse huvi kaotas, pani teda asja üle sügavalt järele mõtlema. Huvipuudus ja kiirus, millega meedia ametliku versiooni alla neelas, olid tema sõnul äärmiselt kummalised, üldse mitte omane ajakirjanikele. Kõige rohkem olevat teda mõtlema pannud asjaolu, et kas ikkagi oleksid 11 üsna harimatut fanaatikut, kes isegi inglise keelt ei osanud, rääkimata sellest, et neil puudusid kõikvõimalikud lennukijuhtimiseks vajaminevad paroolid ja koodid, suutnud kokku panna sedavõrd fantastilise operatsiooni. Teine tähelepanek oli, et George Bushi administratsioon ei soovinud mitte mingit uurimist ja juba mõne päeva pärast teatati, kes on selle terroriakti toimepanijad (11 moslemit!) ja kes on selle operatsiooni taga (Osama bin Laden!). Kogu maailm hingas otsemaid kergendatult. Kõigile näis pakutud lahendus meeldivat. Siiski pani USA valitsus, pärast ohvrite omaste pealekäimist, kokku uurimiskomisjoni ning aasta hiljem anti välja 500-leheküljeline raport. Avaldatus olevat aga Chiesa sõnul üle 50 punkti otsest valet või faktide julma moonutamist. Tabu Küsimusele, kas ta ei kartnud nii tundlikku teemat puutuda ning ametlikku seisukohta kahtluse alla seada ning kas ta ei saanud ähvardusi, vastas itaallane, et päris ähvardusi ta ei saanud (kui, siis mitteolulisi!), ent mitte kusagilt ei olnud võimalik leida filmi tegemiseks raha. Ükski finantsstruktuur teda ei aidanud ning lõpuks sai film valmis vaid tänu eraannetustele. Chiesa sõnul olevat film läinud maksma üle poole miljoni euro ning lõviosa sellest rahast kulus 11. septembril 2001 filmitud kaadrite näitamise õiguste ostmiseks. „9/11 on tabu – sellest ei tohi rääkida ja kindlasti ei tohi ametlikes uurimistulemustes kahelda,“ ütles Chiesa. „Meie film lõhub selle tabu. Inimestel on õigus tõde teada. Nad peavad teadma, et nendega manipuleeritakse ja nende eest varjatakse olukorra reaalset seisu.“ Reaalne seis oli Chiesa sõnul aga selles, et Ameerika Ühendriigid olid juba 2000. aastal jõudnud totaalsesse kriisi, millest rääkisid paljud mõjukad teadlased ja majanduseksperdid. USA välisvõlg oli juba siis katastroofiliselt kõrge, samuti ei ratifitseerinud Ameerika Ühendriigid Kyoto protokolli. Chiesa sõnul tahtis USA vastloodud valitsus kriisi veel mõneks ajaks edasi lükata ning oma kohta maailmavalitsejana säilitada. Seda olevat aga kõige lihtsam teha, kui initsieerida üks „kena väike sõda“. Kena väike sõda Üks kuulaja Eesti raamatupoes ei olnud Giulietto Chiesa selle väitega päri: „Pole loogiline, et riik alustab sõda, kui ta asub kriisi lävel ja tal puuduvad selleks vahendid.“ Itaalia politoloog vaatas vaidlejat kelmikalt ja vastas: „Jah, teil on õigus! Sellises olukorras sõda alustada on loomulikult hullumeelsus, kuid vaid siis, kui eesmärgiks on sõja võitmine. Siin on aga tähtis protsess. Sõda on äärmiselt kasulik kahel eesmärgil: et muuta inimeste mõttemaailma ja et teenida miljardeid sõjatööstuses.“ Reaalset raha teenib küll vaid väike töösturite klikk, kuid inimestel on, millega tegelda – nii sõjaväes kui ka vabrikutes. Ent hoolimata sellest, et kriisi algusega venitati, ei saanud maailmas käivitunud protsesse enam peatada. Seepärast prahvatas kriis kogu heaoluühiskonna jaoks veel koletumalt. Chiesa sõnul on maailmapilt kaheksa aastaga kardinaalselt muutunud. Unipolaarsele maailmale on tulnud lõpp. Tekkinud on uued tegijad, kes ei taha enam vait olla. Nendeks on Venemaa, Hiina, Brasiilia, ning veel teisedki riigid, mida on üleolevalt nimetatud „kolmandaks maailmaks“, aga samuti ... Euroopa. Uus maailmakord Üks peamisi murdepunkte uue maailma tekkimises oli loomulikult 8:8:8 ehk tänavusuvine Gruusia ja Lõuna-Osseetia konflikt. Chiesa sõnul olid tema ja veel väga paljud terve mõistusega europarlamentlased otsekohe mõistnud, kustpoolt tuul puhub. Ta rääkis, et viibis Lõuna-Osseetias juba enne 8. augustit ning nägi oma silmaga Gruusia terroristide hirmutegude tagajärgi. Juba hulk aega enne konflikti algust tulistati peaaegu igal ööl Gruusia poolelt Osseetia rahulikke elanikke. Samuti viibis ta Tshinvalis vahetult pürast grusiinide interventsiooni. Chiesa sõnul oldi Euroopas väga õnnelikud, et Euroopa Liidu presidendiks oli selle konflikti ajal just Sarkozy, kelle käitumine oli olnud äärmiselt vastutustundlik ja väärikas. Täna kinnitavad juba ka USA esinduslikud väljaanded, et sõda alustas Gruusia, märkis Chiesa. Samuti mõistavad Gruusiat hukka kõik mõjukad Euroopa riigid. Europarlamendis tuntakse aga piinlikkust ennatlikult vastu võetud Venemaa-vastase memorandumi pärast. Üldse on Euroopa täna kindlal seisukohal, et Venemaaga on tarvis tugevdada konstruktiivseid ja sõbralikke suhteid. Venemaata ei olevat ka Euroopal tulevikku, ütles Chiesa. Ausaid inimesi on igas ühiskonnas Kuna esitlusele kutsutud ajakirjanike hulgas oli rohkesti venekeelse pressi esindajaid, ei saadud mööda ka Eestit ja Venet puudutavatest probleemidest. Dimitri Klenski küsis, kas Giulietto Chiesa ei kavatse uurida, kes korraldas Tallinnas Pronksiöö, ja mida ta arvab Moskvas 2000. aasta algul õhitud elumajadest – kas tõesti oli see vaid tšetšeeni terroristide kätetöö? Chiesa vastas, et Eesti sündmustega tuleb tegelda kohalikel inimestel – peavad leiduma lihtsalt ausad uurijad. Mis puutub Moskva elumajadesse, siis polevat tal piisavalt informatsiooni, et midagi väita. Küll aga vihjas ta, et igasugused suured terroriaktid on äärmiselt n-ö mitmekihilised. On täideviijaid, aga on ka „planeerijaid“, kelle olemasolust täideviijad ei pruugi ise teadagi. Ja kes teab, kui palju organisaatorite kihte on veel nende „planeerijate“ kohal? Chiesa lõpetas sõnadega, et jagab inimesed eelkõige ausateks ja ebaausateks, mõistlikeks ja ebamõistlikeks. Ta ei saavat aru, miks liigitatakse inimesi parem- ja vasakpoolseteks. Iseennast ei pea ta vasakpoolseks, vaid humanistiks, kes ei saa vaikida probleemidest, millega meie maailm on kokku põrganud ning mille tagajärjed alles hakkavad end näitama. Nendeks on finants- ja majanduskriis, aga ka keskkonna-, ökoloogia-, meteoroloogia- ja demograafiakriis. [esiletõste] GIULIETTO CHIESA: Üks peamisi murdepunkte uue maailma tekkimises oli loomulikult 8:8:8 ehk tänavusuvine Gruusia ja Lõuna-Osseetia konflikt.
IVARI VEE
Viimati muudetud: 03.12.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |