11. juuni nädalakommentaar

Olgu siinkohal negatiivselt poolelt nimetatud Riigikogus vastu võetud rahvavaenulikud seaduseelnõud haldusreformi ning niinimetatud kahe tooli jagamise kohta, mille eesmärgiks on veelgi suurendada keskvõimu ainuotsustusõigust kõigi meie elanike, eriti kohalike omavalitsuste üle. See meenutab juba pisut Stalini aegse oblastisüsteemi taasloomist.

Kultuurielust on muidugi suurimat tähelepanu pälvinud NO99 teatri ühe juhi Tiit Ojasoo vägivald oma näitlejatari kallal. Ühiskondlikku moraali väidetavalt lipukirjaks seadnud teater näitab nüüd oma tegelikku palet. Pole siis ime, et just seal teatris lavastati riikliku propaganda musternäidisena muusikal Savisaar, millega sülitati näkku kogu Eesti iseseisvusvõitlusele.

Positiivselt poolelt tuleb esile tõsta valitsuskoalitsiooni toetuse jätkuvat langust. Sotsiaaldemokraatide juhi Jevgeni Ossinovski ja teiste sotside hammaste kiristamine Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aadressil on saanud kiiduväärt tulemuse – toetus on langenud 10 protsendini ja kaotus EKRE-le on selge. Positiivne oli muidugi Keskerakonna mäekõrgune edu Rahvusringhäälingu tellitud küsitluses teiste erakondade ees – 28 protsenti ehk kasv 5 protsendipunkti võrra ning edu Reformierakonna ees juba ligi 50-ne protsendine. Koalitsiooni toetus on kokku sulamas. Muidugi, valimised on veel kaugel, ja ärge unustage, et Eesti võimu panevad paika e-valimised, mitte reaalsed valijad.

Presidendiralli täidab ajakirjanduslikku hapukurgihooaega. Võiks isegi viimase ümber nimetada hapupresidendi hooajaks. Tegelikult on otsustamisel Eesti saatus järgnevaks 5–10 aastaks, kauemakski. Mäletame, et Ilvese valimine 2006 tõi järgmisel aastal kaasa pronksiöö ning rahva poolehoidu omanud Keskerakonna tõrjumise riigivõimu jagamiselt. Paistab, et lääne välisjõudude toetatud võimueliit püüab nüüd midagi sarnast korraldada, ainult et seekord emakeelena vene keelt kasutava proua ettelükkamise ratsukäiguga.

Positiivseimate sündmuste ritta kuulus sel nädalal muidugi Edgar Savisaare teade kandideerimisest erakonna volikogus presidendikandidaadi kohale. Argumendid olid väga konkreetsed ja kaugelenägelikud. Tema konkurendi Mailis Repsi intervjuu 10. juuni Postimehes kannab pealkirja „Savisaarele väljak, meile tulevik“. Jääb arusaamatuks, kes on need „meie“. Eesti vajab täna presidenti, keda ei valita hapukurgihooajaks, vaid Eesti tuleviku kindlustamiseks aastakümneteks. Savisaar on selles mõttes kindlasti rohkem meie tulevik kui keegi teine.

Jaga |