Maamaksuhalinaga minnakse liiale

Elan väikelinnas ja maksan alates 2002. aastast maamaksu 1,4%. (Muide, meil ei ole tsentraalset kanalisatsiooni.)

Siit jõuangi järeldusele, et probleemi üle vaieldakse valest otsast alustades. Seaduse, mis lubab kehtestada 0,1–2,5-protsendist maamaksu, on ju vastu võtnud need meie kõige targemad (Riigikogu koos Justiitsministeeriumiga). Pealinna senine maamaksumäär (0,6%) on minu silmis siiani olnud naeruväärselt väike.

Aga miks keegi selle maksutõusu kritiseerijatest pole vaevunud mõtlema maa hinnale? Isegi peaminister Ansip leidis, et pole mõtet maade väärtust ümber hinnata ja et Tallinna maksuprotsenditõus on Savisaare isiklik otsus (kuigi seda lubab seadus!).

25. märtsi Postimees trükkis tänuväärselt ära tähelepanuväärsed ruutmeetrihinnad: Meriväljal mereäärses  piirkonnas 430 krooni, Nõmmel 330 krooni, Männikul 260 krooni, Luite asumis 210 krooni jne. Samas lehes leiame tabeli, kuhu on kirja pandud 14 omavalitsuse maamaksustamismäärad 2007. aastal. Tallinn oli seal 0,6 ja Saue vald 0,8 protsendiga, kõigil teistel üle 1% kuni 2,5% välja.

Siit järeldub: hädavajalik oleks, et spetsialistid (geoloogid, agronoomid jt maa väärtuse tundjad) hindaksid ümber kõik meie väikese Eesti maad. Pole ju loogiline, et ruutmeetrihinnad ja maamaksumäärad nii suurelt erinevad.

Samas olen arvamusel, et kui inimesel on elamumaad näiteks kuni 1000 m2 ja see on juba riigilt välja ostetud, ei peaks  maamaksu võetama. Kes aga soovib enda omandis hoida isiklikku männisalu, seenemetsa või ka randa (olles isegi 2–4 ha valdaja), peaks ikka küll maksma luksuse eest. Õiglane oleks ka see, kui pensionärid, kes suudavad  sellist „luksusmaad“ korras hoida, saaksid maksusoodustust.

Lugesin Postimehest kadedusega, et Tartus on 1000 m2 suurusega elamumaa pensionäril maamaksuta. Kahjuks elan  Tapal, kus pole isegi soodustust, rääkimata vabastusest.

Kokkuvõttes: 1. Tuleb õiglaselt paika panna maahind üle Eesti. 2. Kehtestada ühtne maksuprotsent eriotstarbelistele maadele üle Eesti.

Seejuures peaks poliitikuid ja teisi kõrgepalgalisi sellest hindamisest võimalikult kaugel hoidma. Siis on ehk lootust õiglusele.

EEVA ARUNURM,  pensionär Tapalt

Jaga |