Meie paljureformitud haridusest

Ülo Palover,      14. aprill 2004


Eesti rahvas peab lõivu maksma selle eest, et riigi taastamisest ja juhtimisest tõrjuti eemale tehniline intelligents ja teadlased, samuti vähendati järsult tehnilise kõrgema ja keskharidusega töötajate koolitust. Eesti Nokiat ei ole ega tule seni, kuni koolitame jätkuvalt riigi rahaga kunstnikke ja humanitaare töötute armee täiendamiseks (25% üldarvust).
Oma laste koolitee jooksul kogesin hariduse taseme pidevat devalveerumist seoses õpetajate ja õppejõudude harituse langusega ideologiseerituse tõttu.
Nüüd, kui mul on lapselapsed kooliealised, pean nentima juba haridustaseme katastroofilist langust, kuigi lootsin nõukogude korra järgset tõusu. Miks?
Puudub laste mõistlik kodune kasvatus. Isadeks-emadeks on inimesed, kes pole harjunud ise korralikult, intensiivselt töötama, ka lapsi kasvatama, samas on neile antud igasugused õigused nõuda ühiskonnalt.
Õpetajateks on nõukogude korra ajal töötanud õpetajad, kes olid ühenäolised parteilised käsutäitjad ja vähese, kitsalt spetsialiseerunud haridusega noored, kellele on koolis õpetatud õpilaste karjatamist, nivelleerumist õpilaste tasemele ja õpilaste õigusi. Neile ei ole õpetatud rahvuslikku patriotismi ja missioonitunnet, sellepärast nõustuvad nad lambakarjana totrate haridusreformidega raha nimel.
Õpilased on tõstetud moraalselt ja õiguslikult seisusesse, mis ei stimuleeri õppimist, rääkimata töötamisest. Neil on sündimisest saadik kõik inimõigused, võrratult suuremad kui õpetajatel, isadel-emadel, rääkimata tavakodanikust töötegijast. Nad on tõelised elu peremehed, kes peavad kõike saama, austamata andjat, võtmata mingit kohustust. Põhjuseks tuuakse vajadus väärtustada lapsi, demokraatiat, inimõigusi, valikuvabadust jne.
Unustatakse kõige elementaarsem: vabadused ja kohustused peavad olema tasakaalus või kaalukauss pigem kohustuste kasuks, näiteks loodud materiaalsed väärtused ja tarbimine, muidu ei ole ühiskond jätkusuutlik. Kui me väärtustame lapsi rohkem kui töötegijaid – materiaalsete väärtuste loojaid –, siis ühiskond hukkub.
On selge, et praegune sõnade demokraatia ja inimõiguste seadus-andlik tõlgendus on Eesti riigile ja Euroopale hukatuslik. Väärtuste loojatest (järjepidevuse kandjatest) on tehtud kurjategijate, para-siitide ja väärarengutega inimeste ülalpidajad ja nende kasvulava taastootjad. Oleme teinud riigist paradiisi parasiitidele ja põrgu töötegijatele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)