Euroopa Liit - võimalusest saab reaalsus

ENN EESMAA,      28. jaanuar 2004


Euroopa ühendamisest on mõeldud ja unistatud vähemasti paar tuhat aastat. Nii vanad roomlased kui ka Korsika kingitus maailmale Napoleon tahtsid seda teha omamoodi ja oma ekspansionistlikes huvides. Juba Bonaparte nägi vaimusilmas Euroopat, kus piirid puuduvad ja inimesed võivad vabalt ühest riigist teise liikuda.
Eesti kunagine välisminister, veendunud Pan-eurooplane Kaarel Pusta pani 80 aasta eest kirja mõtte tuleviku Euroopast kui demokraatlikust liidust, milles Eesti kodaniku tunnistus oleks igaühele ühtlasi eurooplase tunnistus.
Nüüd pole see päev enam kaugel. Kümnest Euroopa Liiduga ühinevast riigist on leping ratifitseerida veel Sloveenial. ELi liikmesmaadest on see otsus seni tegemata vaid Kreekal, Hollandil ja Luksemburgil. Kunagi kuue liikmega alustanud Euroopa Majandusühendusest on 1. mail saamas kahekümne viie liikmesriigiga Euroopa Liit.

Keskerakond on euroliidu laienemisse suhtunud täie tõsidusega. Viisime enne referendumit läbi sisulise ja Eesti oludes tavatult avameelse mõttevahetuse. Lähtusime põhimõttest, et rahvaküsitlusel on iga inimese seisukoht õige.
Riigikogu valimiste eel rõhutasime, et Keskerakond toetab uueneva Euroopa Liidu aluslepingut, mis kirjeldaks senisest selgemalt pädevuste jaotust rahvusriikide ja ELi vahel, sisaldaks liidust väljaastumise protseduuri ja annaks rahvusriikide parlamentidele õiguse peatada riikideüleste eelnõude menetlemine, kui on rikutud subsidiaarsuse põhimõtet. Toetame endiselt ELi kaitsekoostöö koordineerimist NATO-ga. Aastaks 2010 nägime ette, et Eesti on kuue aasta pärast Euroopas ja NATO-s aktiivne kaasotsustaja ning otsuste algataja. Kuna nii on suures osas läinudki, sobib enamusele meist Euroopa Liit, millega Eesti 1. mail liitub.

Loomulikult liigub aeg kiiresti ning olukorrad teisenevad. Äsjane Balti riikide parlamentide väliskomisjonide ühisistung Tallinnas tõestas, et kohati on uutest oludest ja võimalustest raske aru saada isegi ekspert-poliitikutel.
Võtame või Euroopa poliitilise koostöö, mille algust tuleks otsida külma sõja ajast aastast 1970. Täna aga toimib sootuks uute võimaluste ja väljakutsetega ühtne ELi välis- ja julgeolekupoliitika.
Või Euroopa Parlament, kuhu me juunis hakkame Eesti kuut saadikut valima. Kuigi selle parlamendi volitused sarnanevad mõneti liikmesriikide parlamentide volitustele, võtab Europarlament õigusakte vastu vaid nn kaasotsustamismenetluse teel koos Euroopa Liidu Nõukoguga.

Euroopa õigusaktide eelnõud töötab välja Euroopa Komisjon, mille tegevust kontrollib parlament. Europarlament vaatab komisjoni eelnõud läbi, tihti muudab neid ning tagab eri valdkondade poliitikapõhimõtete rakendamise. Meie saadikute kaasotsustada on ka ELi eelarve, sest see aluste alus ei rakendu enne Europarlamendi presidendi allkirja. Parlament määrab ametisse komisjoni presidendi ja viib pärast vestlusi volinikukandidaatidega läbi usaldushääletuse pakutava komisjoni suhtes.
Ühesõnaga, võimalusest on saamas reaalsus. Meie ülesanne on võimalusi kasulikult realiseerida. Tööd jätkub meile kõigile, Riigikogu kaasa arvatud.

Tänase seisuga ootab meid ees vähemalt veerandsada olulist eelnõu, mis tuleks Brüsseli hinnangul enne esimest maid vastu võtta. Nende hulgas on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse seadus, sotsiaaldialoogi seadus, tolliseadus, euroliidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seadus, elektroonilise side seadus, looduskaitseseadus ning riigi õigusabi seadus. See kõik on suur töö, milles osaleb ka Keskerakond. See on veel üks põhjus, miks Keskfraktsioon toetas valitsuse algatatud lepingu ratifitseerimist Euroopa Liidu tänaste liikmesriikide ja kümne uue maa ühinemise kohta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (22)