Sisutühjad lubadused uues koalitsioonileppes

Muidugi jäi silma punkte, mis tekitavad küsimusi, aga mõnda saab isegi kiita. Näiteks riigireform. Valitsus loodab, et 2017. aastaks on 211 kohalikust omavalitsusest järele jäänud umbes 60. Kaovad ära väikesed omavalitsused, kelle point on ainult „vallaarmee“ ülalpidamine ja pikalt puhkustele minek. Ning neile, kes vabatahtlikult ühinevad, lubatakse kaks korda suuremat toetust!

 Sellesisulisel punktil on huvitav alapunkt 4.38, mis kõlab nii:“Piirkondlike ja kogukondlike eripärade ning avalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks ühinevates omavalitsustes laiendame seaduses osavaldade (linnaosade) õigusi. Sätestame seaduses osavaldade, linnaosade ja omavalitsuse siseste linnade moodustamise, staatuse, ülesannete määramise, rahastamise, eelarvestamise ja demokraatliku juhtimise  põhimõtted ning määratleme selgelt vallasisese linna staatusega seotud küsimused.“

 Kas selle punktiga püütakse Tallinn 2017. a kohalikeks valimisteks ära tükeldada, nagu see on pikka aega Reformierakonna unistus olnud? Et kui valimistega ei saa „ära vallutada“ (isegi e-hääletuse abil pole saadud!), siis lihtsalt tükeldame pealinna ära?!

 Kohalike teede tolmuvabaks tegemist lubatakse toetada kahes eraldi peatükis. Ei tea, kuidas valitsus nüüd seda teha kavatseb, kui siiani pole suudetud eraldada teehoiuks õiglast osa aktsiisist?

 Vabatahtlikule riigikaitsele seatakse suuri ootusi, et oleks 30 000 kaitseliitlast. Ja kes pole käinud kaitseväes, saab vabatahtlikult osaleda riigikaitsekursustel, millest osavõtt tagatakse saamatajäänud töötasuga täielikult.

 Tallinna–Tartu maantee tõotatakse 2020. aastaks kuni Mäoni teha neljarealiseks, ja edasi tuleks 2+1. Ei toeta neid 2+1 teid, sest eestlased lihtsalt ei oska sõita – käib üks pidev rallivõistlus!

Raskeveokite puhul analüüsitakse: kas teekasutus maksustada või mitte?

 Kaalutakse lubada tööandjal maksuvabalt toetada töötajate tervise edendamist.

 Lubatakse tõsta tubaka- ja alkoholiaktsiise, et inimesed vähem tarbiks neid tervistkahjustavaid kaupu. Siiani see ei paista kuidagi toimivat, tekib hoopis vastupidine efekt. Kahel korral on mainitud ka energiajooke ja nende keelustamist alla 18-aastastele. Tehke ära!

 Koolidesse lubatakse juba varakult integreerida tänapäevatehnikat, programmeerimist ja robootikat. Gümnaasiumis saaks natuke rohkem ise valida, mis aineid soovitakse õppida. Kuid see ei muuda ikka haridussüsteemi piisavalt, ikka õpetatakse koolis liiga palju igasugust jura! Ning osa õpetajaid püsib siiani oma õpetamistega 17. sajandis, kuigi elame 21. sajandil – infotehnoloogilises revolutsioonis.

 Lubatakse koolidesse ujumise algõpet. Tegelikult tuleks see ära korraldada juba lasteaias. Laps käiks korra-kaks nädalas harjutamas, ja kui ta läheb kooli, oleks ujumine juba selge.

 Rakendada lubatakse sanktsioone omavalitsusele, kui see ei taga kohta lasteaias või võimalust lastehoidu kasutada. Suurim probleem on kuni 3-aastaste lasteaeda saamisega. Selle probleemi saab kiirelt lahendada, pikendades emapalga maksmist. Hetkel lubatakse olla kodus 36 kuud, sellest tasustataks 18 kuud. Kuid kui nüüd tasustada 30 kuud või 36 kuud, siis kaoks vajadus panna lasteaeda väike titt, kes ei saa veel aru, kus ta on, kes seisab värisevail jalgeil, mõmiseb omaette, potil käia oskab või ei oska jne. See pole lahendus pisipõnni jaoks!

Koalitsioonileppes on üks huvitav punkt: reguleerime selgemini arsti ja patsiendi suhted! Mismoodi seda kavatsetakse teha? Ühtlasi lubatakse suurendada perearstide rolli igatsorti retseptide väljakirjutamisel ning vastutust riskirühmade ja krooniliste haigete regulaarse jälgimise pärast. Tundub, et peame leidma endale ülipädeva ja multifunktsionaalse perearsti, kes on tegutsenud meditsiinisüsteemis juba vähemalt 30 aastat, sest muidu määrataks kiirelt mingi valediagnoos.

 Politsei kavatsetakse vabastada talle mitte omastest ülesannetest – olgu vähem dubleerimist piirivalvega. Kui palju siis nüüd kavandatakse koondamisi?

Keskkond! Paistab, et kavatsetakse ohtralt anda Eesti maavarade kaevandamiseks pikki kaevandamislube! Selleks plaanitsetakse teha kasutuslubade saamiseks enampakkumisi, kuigi kästakse ohte "analüüsida, uurida, hinnata". Ehk – tehke midagi „linnukese“ kirjasaamiseks; tõestage, et kõik on ohutu, ja asuge ohtralt kaevandama! Kas Rail Balticut läheb ikkagi selleks vaja, et saaks maavarad kiiresti Eestist välja vedada?

Kas Eesti loodusvarade massilise kaevandamise ajastu ongi algamas?

KESKMÕTE:Politsei kavatsetakse vabastada talle mitteomastest ülesannetest – vähem dubleerimist piirivalvega. Kui palju siis nüüd kavandatakse koondamisi?

OLIVER LIIDEMANN,  Viimsi vallavolikogu fraktsiooni „Viimsilane“ aseesimees

Jaga |