Venelased Rakvere kindlust väisamas

Jaan Niin,      15. veebruar 2006


Ajaleht Virumaa Teataja levitas juba aasta algul rõõmusõnumit, et 700 jõukat idanaabri esindajat olid uue aasta kahel esimesel päeval ükskord ometi Rakverre jõudnud ja seal suure huviga vana linnust uurinud ning meelelahutusprogrammi ja ilutulestikku jälginud. Põhiliselt olnud see rahvas pärit Moskvast ja Peterburist ning lubanud aasta pärast juba tuhandekesi platsis olla. ASi Virumaa Muuseumid juht Ants Leemets oli öelnud: see on uskumatu, et nii paljud venelased on Rakvere üles leidnud ja et see on meie jaoks täiesti uus suund.

Kuigi on juba 2006. aasta, ei tohiks ajalugu meenutades siiski arvata, et need külalised olid nii väga juhuslikud ja et nende suund oli päris "uus". Juba 738 aastat tagasi, kui algas 1268. aasta, otsustasid Novgorodi sõdalased üheskoos relvavendadega mitmetest teistest vene vürstiriikidest tulla "imetlema" taanlaste vastvalminud Rokovori kindlust, mis oli rajatud muistsete eestlaste Tarvanpea linnuse asemele. Aleksander Nevski oli siis juba viis aastat manalamees ja 25 aastat möödas Venemaa "vabatahtlikust" pugemisest Kuldhordi "kaitsva tiiva alla". Nüüd oli vene väele "turvalisus" khaanist tsaari poolt juba kindlalt tagatud ning liikumisteed Ded Morozi ehk Külmataadi poolt hästi "kõvendatud" ja tublisti "lühendatud". Võib oletada, et oli leitud just paras aeg minna naabrite juurest kasinale toiduvarule lisa tooma. Muidugi ootas ka mongolitest "vennasrahvas" oma andamit ehk jassakki.

Vene andmetel ründasid sakslased juba tee peal Novgorodi polkusid, mistõttu toimus Kunda jõe ääres 18. veebruaril 1268. aastal õudne taplus (žutkaja setša), mida Eestis tuntakse Rakvere lahingu nime all. Kaotused olid mõlemal poolel suured ning lahing lõppes sakslaste ja taanlaste taandumisega Rakvere kindlusesse. Vene ajaloolased on uhked, et nende mehed said jagu saksa-taani ühendväest. Kuid sakslased ei jäänud pikalt mõtlema ja kutsusid Lääne-Euroopast endale appi suure hulga rüütleid ja sõjamehi ning saatsid need kohe Novgorodi poole teele, et häbi ja alanduse eest kätte maksta. Kuid see "tasujate" vägi sai teel olles teate, et neid ootab Novgorodis juba ees tatari ratsavägi vastavalt Kuldhordiga sõlmitud leppele. Ja teadmata isegi selle väesalga suurust ning paljast hirmust "tatarlase" nime ees, pöördus rüütlivägi sõjateelt kiirkorras tagasi.

Selle kohta on vene ajaloolased suure rahuloluga nentinud, et nii jäid Novgorod ja Pihkva terveks ning Venemaa–Kuldhordi liidu kasulikud küljed ilmnesid ka pärast Aleksander Nevski surma. Ja eriti suure uhkustundega peavad nad vajalikuks lisada, et seal, kus astusid tegevusse tatari väed, katkes kiiresti ristisõdalaste pealetung ning, makstes Kuldhordile maksu, säilitas Venemaa oma iseseisvuse ) ja liit mongolitega andis Venemaale ihaldatud rahu ja tagas seal kõva korra.

Lisaselgitus: Tatari ratsavägi oli Kuldhordi khaani 500meheline relvastatud üksus võitluseks nii välis- kui ka sisevaenlasega, aga samuti vene vürstiriikides ja nende vahel "korra hoidmiseks".


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)