Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kes ikkagi said mandaadid Riigikokku?

Fred Oper,      26. märts 2003


Lugedes 13.03.2003 Postimehe uudisteveerult A. Ideoni artiklit "Nemad kirjutavad koalitsioonilepingu", järeldan, et valimine ei mõjuta kuidagi mõnede erakondade poliitikat.
Artiklis toodud 6 alalõigu 44-st liikmest 18 ei ole üldse Riigikokku valitudki. Need on:
I Ene Tomberg, Jürgen Ligi
II Ott Lumi, Toivo Palm, Margus Allikmaa
III Mart Helme, Kristen Michal
IV Maido Pajo, Vahur Glaase, P.-E. Rummo
V Arvo Sirendi, Ants Käärma, Heiki Kranich, Urmas Tartes
VI Riigivalitsemine ja haldus - 6 liikmest 4: Tõnis Kons, Jaan Pöör, Tiit Käbin, Eero Tohver
Minu järeldus on lihtne. Kui rahvas ei ole neid usaldanud ega Riigikokku valinud, siis pole neil ka mingit õigust Riigikogu töösse puutuvaid dokumente koostada. Kui erakonnad on neid aga usaldanud ja seda volitanud tegema, siis ilmselt alahinnatakse Riigikogu vastutust.
Mille eest ja kelle ees need isikud vastutavad? Peale nende 18 inimese on komisjonides veel viis kompensatsioonimandaadiga Riigikokku valitut, kelle valimine on puhtalt erakondlik, mitte valijate arvamust väljendav otsus.
Riigikokku valisime 101 liiget. Kas tõesti ei ole nende hulgas häid spetsialiste? Kui ei, siis on erakondade nimekirjad koostatud ainult valimiste võitmiseks, aga mitte seadusloomelise töö teostamiseks. Kas riiki hakkab juhtima ikkagi Riigikogu või teevad seda ametnikud-nõunikud? Televisioonis on nii Reiljan, Kallas kui Parts üheselt mõista andnud, et rahvas on võimu kandja. Näidake siis, et Teie ka rahva valikuid usaldate! Koalitsioonileping ei ole sinu-minu-meie leping, see leping jääb neljaks aastaks Riigikogu alusdokumendiks.
Arusaadav ei ole ka see kiirustamine. Riigikogu ei ole veel presidendi poolt kokku kutsutud, ametlikult ei ole ühelegi erakonnale antud valitsuse moodustamise ülesannet, aga hr Parts tituleerib end juba peaministrina. Milleks rikutakse demokraatia tavasid? President peaks kasutama kõiki oma võimuhoobasid, et panna erakonnad demokraatiat austama. Et ei korduks 1999. a "võidujooks" Kadriorgu.

Viimati muudetud: 26.03.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail