Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Euroopa migratsioonipoliitika ja selle tulevik

OKSANA KOSTINA,      10. detsember 2003


1. mail ühineb Eesti riik Euroopa Liiduga, kus immigratsiooni, multikultuursuse ja natsionalismi teema on üha aktuaalsem. Novembri teisel nädalal korraldas Hollandi Sotsiaal-Liberaalne Erakond D66 antud teemal koolituse, kus osalesid noorpoliitikud Kesk- ja Ida-Euroopast. Rahvusvahelise Liberaalsete Noorte Föderatsiooni (ILFRY) seminar, mis toimus eelmise kuu lõpus, puudutas sama probleemi.

Rotterdami Erasmuse Ülikooli migratsiooni ja integratsiooni professor dr Han Entzinger arvas, et ELi Komisjon teeb Eestist, nagu ka teistest uutest liikmesriikidest, massiimmigratsiooniga riigi. Meile tuleb rohkem inimesi, kui lahkub. See toimub seetõttu, et liidu migratsioonipoliitika muutub palju leebemaks, samas kui immigrantide, eriti aga vaeste inimeste pääsemine tugevatesse ning rikastesse riikidesse osutub praktiliselt võimatuks. Kui uskuda härra Entzingeri, siis Eesti riik peaks hakkama välja töötama korralikku integratsioonistrateegiat, võttes tema soovitusel eeskujuks Hollandi.

Kahesuunaline integratsioon

See võib kõlada imelikult, kuid maailma kiire arenemise tõttu toimub integratsiooniprotsess aeglasemalt. Nagu D66 liider Boris Dittrich märkis, ei ole integratsioon enam ammu ühesuunaline pilet.
SAT-TV, Internet, telefon ning suhteliselt odavad transpordikommunikatsioonid annavad immigrantidele võimaluse luua oma väike maailm võõras riigis. Seetõttu ei saa enam vaid keelekursused tagada edukat integratsiooni. Uus lahendus -multikultuursed keskused, sellised, mis tegutsevad näiteks Rotterdamis. See on asutus, mis praktiliselt tegeleb terve pere integreerimisega ühiskonda. Seal on omapärane lasteaed: laste mängutuba, kuhu võivad jääda lapsed ajaks, mil ema on kursustel. Keskustes toimuvad kultuuriõhtud ja koolitused. Immigrandid on ise rahul, kuid probleemiks osutuvad kohalikud elanikud, kes pelgavad ja isegi vihkavad tumeda nahavärviga välismaalasi.
Arenenud riikidele (antud olukorras Hollandi) tähendab sõna "immigratsioon" vaesuse, kuritegevuse ja terrorismi eksporti, pingeid ühiskonnas ning valitsused püüavad saavutada veel suuremat migratsiooni kontrolli.

Euroopa Liidu uus migratsioonimudel

Theo Veenkamp, Hollandi justiitsministeeriumi strateegia juht, arvab, et ükski Euroopa natsionaalne valitsus ei ole võimeline migratsiooniga ise hakkama saama. Tihtipeale poliitikutele tundub, et nad saavad migratsiooni kontrollida, kuid maailmas, kus informatsiooni, tarvete, raha ning kultuuride mobiilsus on iga päevaga suurem, on raske valikuliselt piirata inimeste ja tööjõu liikumist.
Lähitulevikus laieneb EL oluliselt ja see fakt teeb liidu piiride külmutamise praktiliselt võimatuks. Theo Veenkamp, Tom Bentley ja Alessandra Buonfino töötasid välja uue Euroopa Liidu migratsioonistrateegia, mida esitatakse sellel aastal paljudes riikides üle Euroopa.
Uue migratsiooni kohtlemise mudeli põhiprintsiibiks on arusaamine range kontrolli asemel. Inimestel, kes migreerivad vabatahtlikult ja on võimelised ise enda eest hoolitsema, ei pea olema mingeid takistusi ning põgenikud peavad olema kaitstud. Selle süsteemi järgi peab see, kes soovib ükskõik millise eesmärgiga Euroopa Liitu minna, kõigepealt külastama lähimat ELi mobiilse teeninduse punkti. Seal registreeritakse ta liidu rahvusvahelise mobiilsuse koduleheküljel kui külastaja, töötaja, sponsoreeritav kodanik või põgenik. Kõik kategooriad vajavad viisat ja saavad selle automaatselt, kui nad täidavad teatud tingimusi. Näiteks peab külastaja näitama, et ta on võimeline oma reisikulud kinni maksma.
Samas asutatakse rahvusvahelisi transiidikeskusi, mis hakkavad kodututele pakkuma ajutist varjupaika ning põhiteenuseid täiesti tasuta, andes neile samaaegselt võimaluse muutuda iseseisvaks ning riigist sõltumatuks (näiteks intressivabade laenude võimalus). Uued elanikud osalevad sotsiaalses elus ning on esindatud võimuorganites.
Kaunid kunstid, meedia, ülikoolid ja religioonid kannavad ühist vastutust kultuuridevahelise arusaamise eest. See tagab ka erinevate rahvuste rahuliku kooseksisteerimise.

Viimati muudetud: 10.12.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail