Nii nad läksid

 Idanaabri sõdurisaapad on Eesti pinda tallanud nii enne Ivan Julma valitsemist kui ka hilisematel aegadel. Nad on siin oma julmusi ja roppusi korda saatnud kuni 1994. aasta 31. augustini välja.

Kui Eesti üleriigiliste ajalehtede 1994. aasta augusti- ja septembrikuu numbreid lehitseda, osutub loomulikult Vene väekontingendi Eestist väljumine huvi keskpunktis olevaks. Kuni selleni välja, et „Postimees“ trükkis 31. augustist 3. septembrini järjejutuna Aivar Jarne „rindeteadete“-seeria „Nii nad läksid“.

Eestis oli seisuga 21.08.1991 Nõukogude armee halduses 570 militaarobjekti ning neis teenis üle 40 000 mundrimehe ja -naise. Seisuga 01.01.1992 oli juba 25 000 sõjaväelast ja seisuga 01.09.1993 (Vene delegatsiooni juhi Vassili Sviridovi sõnul) 7600.

Nõukogude armeest sai Vene armee

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheliste väljaviimise-teemaliste läbirääkimiste protsess algas 1991. aasta septembris ja kestis kuni 25. detsembrini 1991, kui NSVL lakkas olemast ja võõrvägede kontingendi jäägid Eesti pinnal kvalifitseerusid ümber Vene armeesse kuuluvateks.

Läbirääkimisi jätkati Vene Föderatsiooniga. Septembriks 1992 jõuti vaidlustes „Veering Sviridovi vastu“ Vene poole lubaduseni väeosad aastaks 2002 Eestist välja viia. Kuna Eesti pool sellise ajakavaga mitte kuidagi nõustuda ei saanud, jõuti jätkuvate kohtumiste tulemusel Vene poole lubaduseni teha seda aastaks 1997. Vene pool väitis, et vedude suure mahu tõttu ei ole logistiliselt võimalik Eestist varem välja viia vägede isikkoosseisu, mobilisatsioonivarusid ja kaadrisõjaväelaste pereliikmeid koos nende isiklike varadega.

Eesti-poolsetel läbirääkijatel, eesotsas Arnold Rüütliga, õnnestus 1992. aasta kevadel minult saadud andmetele tuginedes koostada koos Vene poolega Eesti territooriumil asuva väekontingendi mobilisatsiooniveoste plaan. See on plaan, kuidas kõik Eestis asuvad võõrväed pluss tsiviilist mobiliseeritud rindeväeosade komplekt, raudtee-ešelonidega paigutada poole aastaga ümber uude asupaika ja pered koos varaga Venemaa tagalasse.

Liitlased aitasid

Samal ajal toimusid Vene Föderatsioonil hoopis raskemad läbirääkimised endise Nõukogude armee Saksamaa väegrupi väljatoomise lõpetamise üle, tähtajaga 31.08.1994. Just nendel läbirääkimistel õnnestus meie tulevastel NATO liitlastel saavutada lepingus lisatingimus – lõpetada samaks ajaks ka Vene vägede väljaviimine Baltikumist.

Nende summeeruvate jõupingutuste tulemusena näeme, et presidendid Lennart Meri ja Boriss Jeltsin kirjutavad 26.07.1994 Moskvas alla Vene vägede Eestist 31.08.1994 väljaviimise lepingule ja koos sellega Vene sõjaväepensionäre puudutavale leppele. Neli päeva hiljem, 30.07.1994 sõlmisid Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon veel Paldiski tuumareaktorite demonteerimise leppe, mille alusel tuumaobjekt anti Eesti poolele üle 30.09.1995.

Reaalselt oli 1994. aasta augusti alguseks 144. motolaskurdiviisil, mille staap asus Tondi kasarmutes, Eestis veel üle 350 soomustatud lahingumasina, kümneid tanke, sadu veoautosid, 30 tonni rakettrelvi jne. Nende väljavedu toimus ešelonidega Ülemiste raudteejaamast 7., 11., 16., 19., 23. ja 27. augustil; Kloogalt – 8., 12., 16., 20., 24. ja 28. augustil.

Pokaa!

Tondi kasarmulinnaku andis 144. diviisi Matrossovi-nimelise polgu komandör aktiga Eesti delegatsioonile üle 31.08.1994. Sama päeva pärastlõunal korraldasid Eesti muusikaansamblid Tondi kasarmute juures ja öösel Vabaduse väljakul rõõmukontserdi „Pokaa!“. Selle ajaloolise päeva tähistamisel Maarjamäel märkis president Lennart Meri oma kõnes, et okupatsiooni aastakümned läksid Eesti rahvale maksma ühe kümnendiku meie elanikkonnast. Suhtarvudes oleks see Soome puhul 0,5 miljonit, Saksamaa puhul 8 miljonit või USA puhul 25 miljonit inimest. Peaminister Mart Laar pidas kõne öisel kontserdil Vabaduse väljakul.

Juubelihõngulist aastapäeva (ikkagi 20 aastat!) tähistati Eestis mitmesuguste üritustega. Viimaste Vene väeosade lahkumise äramärkimisest olid huvitatud ka mitmesugused kodanikeühingud. Nende hulgas tähistas sündmust ka Eesti Eruohvitseride Kogu.

Üritused päädisid 29. augustil Tondil, praeguses Tallinna Ülikooli õppehoones (Tondi tn 55) teemakohase teaduslik-praktilise konverentsiga „20 aastat Vene väekontingendi väljumisest Eesti Vabariigist“. Avati fotonäitus „Nii nad välja saadi!“. Tondi ajalootoas pandi üles stend „Tondi Sõjakooli memoriaal“.

Konverentsil esinesid ettekannetega tuntud ühiskonnategelased ja teadurid:

* ajaloolane Küllo Arjakas – „1939/40 Eesti okupeerimine Punaarmee poolt“.

* Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitja 1994. a., kolonelleitnant erus, dr Jüri Kadak – „Vene vägede viibimise ja lahkumisega seotud probleemid, julgeolekualased riskid ja  ohud Eesti Vabariigis 1991-1994“.

* Eesti Vabariigi kaitseminister 1994. a., kolonel erus Enn Tupp – „Vene okupatsioonivägede väljaviimise poliitilised ja õiguslikud aspektid“.

* akadeemik Anto Raukas – „Nõukogude okupatsioonivägede poolt tekitatud keskkonnakahjud“.

* Eesti valitsuskomisjoni liige Ago Tiiman – „1994.a. juulilepped“.

* kolonel erus Henn Karits – „Eesti piirivalve tegevusest vene vägede väljaviimise protsessis (1991–1994)“.

* kolonelleitnant erus, dr. Lembit Võime – „Vene õhukaitsevägede väeosa ülevõtmisest Valgas, mais 1992, nn „Valga kriis““.

* 1994. aasta migratsiooniameti töötaja Marju Toom – „Minek“.

* Eesti Vabariigi diplomaat, reservohvitser Jüri Trei – „Meenutused 31.08.1994. a. riiklikest üritustest pärast Vene vägede väljumist“.

* Eesti Vabariigi poolse Paldiski komandandi 1994–1995. a., kolonel erus Raul Luksi ettekande „Vene vägede lahkumine Paldiskist 1994 ja Paldiski tuumaobjekti likvideerimine 1995“ pidas ettekandja haigestumise tõttu samuti Jüri Trei.

Piltidel:

*Ajaloolane ja endine piirivalvekooli piirivalvurite koolitaja, nüüd erus – kolonelleitnant Lembit Võime, kelle sulest on ilmunud Sisekaitse Akadeemia väljaandena uurimus „Eesti piirivalvest 1918–1940“.

* Esiplaanil Anto Raukas, tema taga Lembit Kurs, endine kodukaitsja, kes osalenud majanduspiiri rajamisel ja valvas ka 1991. a. kriitilisel augustinädalal Võmmorski piiripunktis. Praegu Kaitseliidus ja Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi liige. Tema kõrval tolleaegne Eesti Kodukaitse staabiülem Avo Ülemaantee. Kursi taga paistab endine kergetööstuse minister Jüri Kraft. Akna all Teet Lainevee, praegune Seli tervisekeskuse direktor.

JAAK HAUD, kolonelleitnant erus

Jaga |