![]() Vaimne märatsemine vägistab ühiskondaINDREK VEISERIK, 27. oktoober 2010„Vahel on tunne, et - vabandage väljendust - kui Edgar Savisaar päise päeva ajal kalmistul lapselaipu vägistaks ja ETV seda otse-eetris näitaks, siis rahvas ütleks, et ajakirjandus valetab, et Edgar ei tee nii," ütles Raadio 2 saates „Olukorrast riigis" saatejuht Kalle Muuli otse-eetris 17. oktoobril. Tammerk hoiab oma nahka Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk kirjutas pärast seda ütlust ERR-i internetiportaalis, et saatejuhi poolt kasutatud kujund lapselaipade vägistamisest oli võigas ja toores, kui seda vaadelda eraldiseisvana. „Tahtes jõuliselt esitada oma seisukohta, et ajakirjanduse poolt tõstatatud küsimused jäävad sageli õhku rippuma, tõi saatejuht sisse ärritavana mõjuva perversse näite. See näide peaks kuulajale olema arusaadav kui liialdus, mitte kui reaalne etteheide või süüdistus," kirjutas Tammerk. Tema sõnul mahub nimetatud näide, kitsalt konteksti arvestades, ajakirjaniku arvamusvabaduse raamesse. „See hinnang lähtub arusaamast, et arvamussaates võib ajakirjanik kasutada ekstreemsena tunduvaid võrdlusi, kui need on toetatud ümbritsevast kontekstist," väitis Tammerk. „Ent nagu algul mainitud, mõjub see kujund - eriti eraldivõetuna - siiski jõhkrana. Sellised näited ei peaks olema ERRi raadioeetri osa. Saatejuhid peaksid oma teravaid seisukohavõtte suutma argumenteerida kuulajatele vastuvõetavamal kombel ning ratsionaalsemalt, mitte liigselt emotsioonidest ülesköetuna," kirjutas ta.
Küsimused, millele Tammerk vastamata jättis Kesknädal saatis möödunud kolmapäeval Tarmu Tammerki kahele e-maili aadressile (tarmu.tammerk@err.ee ja meediaeetika@err.ee) küsimused, paludes olukorda lugejatele kommenteerida. Paraku ei leidnud meediaekspert tahtmist või soovi küsimustele vastata. Avaldame siinkohal Tarmu Tammerkile esitatud küsimused: 1. Kui tõhusalt Teie hinnangul kontrollitakse, et maksumaksjate poolt toetatud saade „Olukorrast riigis" oleks poliitiliselt tasakaalustatud? 2. Miks on selles saates Keskerakonda käsitlevad teemad nõnda proportsioonidest väljas? Miks jagub Keskerakonna suhtes saates vaid kriitikat? 3. Kas näete ohtu, et mitteproportsionaalne käsitlusviis Keskerakonna tegemistest võib anda avalikkusele vale sõnumi, justkui oleks avalik-õiguslikus meedias tasakaalustamatus lubatud? (Ka Keskerakonda valivad kodanikud on ju ERR-i ülalpidavad maksumaksjad, kellel on õigus kuulda oma eelistatud erakonna suhtes nii kriitikat kui ka tunnustust.) 4. Kirjutate, et kitsalt konteksti arvestades mahub nimetatud näide ajakirjaniku arvamusvabaduse raamesse. Kas sel juhul oleks lubatud ka peaminister Ansipi 300-kroonise lastetoetuse võrdlus lennukilt rahaloopimisega seostada näiteks pedofiiliaga? Palun selgitage meie lugejatele, kus on need piirid, mis hetkest alates ajakirjanik ei mahu enam ajakirjaniku arvamusvabaduse raamesse? 5. Kirjutate, et see hinnang lähtub arusaamast, et arvamussaates võib ajakirjanik kasutada ekstreemsena tunduvaid võrdlusi, kui need on toetatud ümbritsevast kontekstist. Kalle Muuli lähtus kriitikas Edgar Savisaare vastu seni ajakirjanduses avaldatud materjalide, aga mitte ametlike kohtuotsuste põhjal. Kui eetiliseks peate Muuli tegevust olukorras, kus kohtu poolt kinnitamata konteksti arvestades on ajakirjanik võimendanud ebaadekvaatset pilti Tallinna linnapeast?
Risustunud ühiskond Nädal hiljem saates „Olukorrast riigis" ei pidanud Muuli vajalikuks vabandada Edgar Savisaare ees. Kuid märksa kahetsusväärsem ja hirmutavam on see, et Muuli väljaütlemine jäi meedia ja ühiskonnategelaste hukkamõistuta. Kala hakkab mädanema peast ja ühtki riiki ei hoia koos mitte suur raha, vaid tugevad moraalsed väärtushinnangud, mida tuleb iga päev kaitsta. Vaimse väärkohtlemise suhtes ükskõikseks jäädes laseme oma riigis närbuda sellel, mis seni Eestit väärikana on hoidnud. Arukas ja küps ühiskond mõistab, et eetiliste üldprintsiipide kadumisel muutub riik peagi skisofreeniliseks ja sisemiselt haavatavaks. Kõik ju teavad, mida vägistamine psühholoogiale kaasa toob - ka ühiskondlikus mõttes. Seetõttu tajutakse väga teravalt kõlbelisi piire, mille ületamist välditakse igati. Eesti avalikkus on ülitundlik nii välis- kui ka kodumaise kriitika suhtes. Samal ajal ollakse aga täiesti tundetud inetuste suhtes, mis on suunatud teatud persoonide ja poliitiliste jõudude aadressil. Vahel näib, et paljud eestlased elavad siiani „libahundi ühiskonnas", kus silmad löövad põlema, kui mõni arvamusliider peab õigeks kedagi demoniseerida. Selliste hoiakutega tugevat ja ühtset riiki ei ehita. Omakasupüüdlikud arvamusliidrid tulevad ja lähevad, moraalsed väärtushinnangud on aga kestnud juba aastatuhandeid. Seetõttu peaksid eestlased juhinduma viimastest. INDREK VEISERIK, Kesknädala uudistejuht
KOMMENTAARID Keskerakonna peasekretär Priit Toobal: "Muuli mure on mõistetav - valitsusmeedia üledoos on sageli andnud soovitule vastupidise tulemuse. Mida rohkem ponnistavad, seda paremini saab lugeja-kuulaja-vaataja aru, kui kallutatud, erapoolik, ebaõiglane ja ebaaus on parempoolseid võimuerakondi kaitsev meedia. Muuli püüab ametivendi üles kutsuda säilitama mõõdukust, et neile omanike ja ülemuste poolt seatud missiooni Ansipi grupeeringu upitamiseks ning kõigi teiste mahatampimiseks efektiivsemalt täita. Aga ta keeras ka siin vindi üle, ja sai soovitule vastupidise tulemuse. Kui Rahvusringhäälingu eetikanõunik lapselaipade vägistamise jutuga avalik-õiguslikus eetris esinenud Muulit suurema nuhtlemise vääriliseks ei pea, oleks see Rahvusringhäälingu mainele veel suurem löök kui ERR-i nõukogu esimehe Andres Jõesaare poolt reaalselt liikluses põhjustatud nooruki surm (milles Rahvusringhäälingu Nõukogu ei näinud mehe ametis jätkamiseks mingit probleemi)."
Riigikogulane, MTÜ Vaba Ajakirjanduse juhatuse liige Lauri Laasi: "Tegemist on haige avaldusega. Otse-eeter on stressisituatsioon, ja pinge all võib inimene muidugi lobiseda välja esimesena pähe juhtuva asja. Aga mis küll toimub inimese peas, et tema alateadvus toodab selliseid kujundeid? Raadio 2 on pealegi noorteraadio... Väga kahetsusväärne! Imelik on ka, et "ajakirjandus püüab survet avaldada"... Mis ajast on ajakirjanduse ülesanne survet avaldada? Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas mängida väga oluline informeeriv ja analüüsiv roll, millel surve avaldamisega pole midagi pistmist. Muuli ilmselt arvab, et tema püha missioon ajakirjaniku ja toimetajana on inimeste ajusid peedistada. Palju õnne ja edu talle muidugi! Keskeakriis pole ilmselt meelakkumine."
Viimati muudetud: 27.10.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |