Külaseltsid on külaelu kujundajad

Ülo Tootsen,      05. november 2003


Poletavaim poliitiline päevateema on praegu ühiskondlik lepe. Selle olemus ja taotlused on niivord segased, et tuntud politoloog Igor Grjazin on öelnud: koigile lubati koike, aga nii, et mitte keegi ei tohtinud saada mitte midagi.

Arendamata siinkohal diskussiooni, kes kus ja mida ütles voi kellel on oigus , peaks selle leppega olema tagatud üks ja peamine: et koigil eestimaalastel oleks hea elada. Et seda saavutada, tuleks maailma hakata vaatama mitte mastimänni latvadest, vaid rohujuure tasandilt. Äraseletatult meie koige väiksemast haldusüksusest, see on külast.

Selleks on ellu kutsutud - voi ise tärganud - külaseltsid voi seltsingud. Sisuliselt on need mittetulundusühingud, mida joudumööda toetavad vallad. Pohidoonoriks aga on Partnerluskogu Partnerlusfond.

Vorumaal tegutsevad aktiivselt Viitina, Sänna ja Nursi külaseltsid ning pisut väiksemad Püssa, Lasva, Savioru, Saarlase , Nilbe ja Nogo külaseltsingud.
"Pohiline on oma küla elu korraldamine, külaelanike eest hoolisemine," seletas Rouge vallavanem Kalvi Kova lahti seltside motte.
On valitud külavanemad, seltside eestseisused, kelle poole alati inimesed voivad pöörduda esmaste ja koige pakilisemate probleemide ja ettepanekutega, mis alati ei noua valla voi maakonna sekkumist.

Üheks selliseks näiteks on Püssa külaseltsing, mille esimeheks on Püssa külavanem Avo Püss, liikmeteks Urmas Hiielaan ja Väino Marjak. Viimane on muide ka Voru Ratastooliklubi esimees. Küllap tulenevalt just viimasest ametikohast on Püssa küla
arnegukavades suurt rohku pandud eeskätt vanemate ja puuetega inimest elu kergendamisele. Samas vastukaaluks ka noortele tegevuse ja rakenduse leidmiseks.

Selleks, et külaelu veidigi edendada, otsustati koigepealt rajada üks ühine suvine kokkutulekukoht varjualuste laudade, kiige ja lokkeplatsiga ning palliväljak. Edaspidi on plaanis küla keskele juba olemasolevasse sobivasse lohku teha tiik, kus saab ka ujuda, miks mitte silmaroomuks isegi kalu kasvatada. Just nädalavahetusel saigi teoks esimene suurem külarahva kokkutulek uuel peoplatsil.
Kohal olid küll vist pea koik liikumisvoimelised külaelanikud!

Muidugi ei maksa arvata, et need küllaltki lihtsad plaanid olid niisama lihtsad ka ellu viia. Iga üksiku objekti jaoks on ju vaja projekti, kalkulatsiooni, kooskolastust, olgu see voi nouetekohane välikäimla, muust rääkimata. Partnerlusfondilt saadi 9000 krooni, vald toetas abiga projektide kirjutamisel ja ka rahaliselt. Siinkohal ongi paslik edasi anda Väino Marjaku sonad: "Kui selliseid noori energilisi vallavanemaid kui Rouges Kalvi Kova, kes aina ohutab, et moelge välja, taotlege - küll meie toetame, et kui selliseid oleks igas vallas - küll siis elu ka maal taas tasapisi käima läheks!"

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)