Jaanus Raidal: „Omavalitsuste rolli tähtsustamine ühiskonnas on Keskerakonna suur pluss.“

Kõrgema majandusharidusega Jaanus Raidali tegude labor on ikka olnud Otepää. Siin kuulutas ta välja Isemajandava Otepää idee, siin on ta töötanud linnapeana, vallavanemana, teistelgi juhtivatel positsioonidel. Haldusreformi tulemusena loodava Otepää valla volikogusse Jaanus Raidal kandideerib Keskerakonna nimekirja esinumbrina ja on vallavanemakandidaat.

Oma atraktiivses ja nägusas kodumajas (Otepää üks vanemaid maju) andis Jaanus Raidal intervjuu Kesknädalale.

Viimasel ajal teatakse teid maailmas ainulaadse saunalina-hommikumantli (ka: mantelrätik) towelfy idee autorina ja vastava patendi omanikuna. Kas poliitikas võivad tekkida ideed sama kiiresti kui ettevõtluses?

Mõte saunalina-hommikumantli valmistamiseks tekkis vajaduspõhiselt. Mulle meeldib ujumas käia. Nii hakkasingi mõtlema, et miks pole meil rätikut, mida saab tõmmata üle pea. Selgus, et tegemist on revolutsioonilise ideega, mida pole veel praktiseeritud. Olukorrast lähtuvalt tulevad ka muutused. Poliitikas on samamoodi – üks sõna või lause võib pakkuda lahenduse tupikseisust väljatulekuks. Nii saab vältida asjade kinnijooksmist.

Kuipalju töötajaid saunalina-hommikumantlit valmistavad?

Praegu olen „mees nagu orkester“ ja teen neid üksinda. Pole sellist kapitali, et inimesed kohe tööle panna. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on mind küll toetanud, mille eest olen tänulik. Tänapäeval ületab aga ikka pakkumine nõudluse. Infotulv on väga suur. Paremini müüa aitaks turunduskampaania läbi meedia, mis aga nõuab piisavalt palju raha.

Kuivõrd Otepääl ja selle ümbruses inimesed üldse nutikaid ideid teostades tööd annavad? Kuidas soosib seda kohalik keskkond?

Inimesed on siin väga tublid olnud. Kui kolmkümmend aastat tagasi Otepääl poliitilist karjääri alustasin ja 1989 Otepää linnapea olin, siis registreerisime ühe aasta jooksul 1500 ettevõtet ja firmat. Surusin inimestel kätt ja ütlesin „Sa oled firmaomanik!“. Tänase seisuga on pooled oma tegevuse lõpetanud, mitmed ka pankrotistunud. Teine pool tegutseb aga siiamaani edasi.

Parim näide on Otepää lihatööstus „Edgar“, mida juhib Maie Niit.

Olete Otepääl olnud linnapea, linnavolikogu esimees, vallavanem, vallavolikogu esimees ja praegu vallavolikogu aseesimees, ühtlasi juhite haldusreformi komisjoni. Mis teeb senisest tegevusest rõõmu, mille veel mitte õnnestumine paneb muretsema?

Otepääl on üldiselt asjad edukalt kulgenud. Kõige suurem paikkonna arengu takistaja on olnud Keskkonnaamet. Looduspargis, mis hõlmab kogu Otepää valla territooriumi, on karme tsoone ja vööndeid, mis on pärssinud erinevate eluvaldkondade edendamist. Veel ei tea, millise tulemusega lõppevad valimised. Tahaksin aga selle eest seista, et Otepää looduspark sedavõrd ei ahistaks kohalikku arengut. Kuuldes sõna „looduspark“, tuleb mõnelgi inimesel kananahk ihule. Öeldakse, et sellega kohut käia küll ei viitsita.

Reguleerimata küsimustega, millest rääkisin, ei saa tegelda omavalitsused üksinda, vaid ikka koostöös riigiga. Otepää kandis on paljud järved kinni kasvanud. Aga selle asemel, et soodustada pärandkultuuri, antakse roheline tee võsastumisele.

Haldusreformi-temaatikaga hakkasite peale vist palju aastaid enne praeguseid protsesse?

Kui Eestis sündis IME idee, tuli minult Isemajandava Otepää alternatiiv – esimene pääsuke Eesti omavalitsuste arenguloos. Nõukogude perioodil oli meil loosung „Kogu võim kohalikele nõukogudele!“. Eesmärk oli võim võtta ja hakata seda teostama, nagu toonane konstitutsioon ette nägi. Tänapäeva mõttes on Isemajandav Otepää omavalitsus oma eelarve, volikogu ja valitseva aparaadiga. Riik ja omavalitsus ei saa teineteisele ette dikteerida, vaid peavad tegema koostööd.

Meenutame mõne sõnaga Otepää linna ja Otepää valla ühinemist.

Ühinemine toimus 1999. aastal. Otepää oli rõngasvald, kus vallakeskus asus linna territooriumil. See oli täiesti mõttetu olukord. Tarvis oli luua sünergiat ja asja ajada aktiivselt, mitte nii väikeste üksuste näol.

Kui mind 1992 Riigikogusse valiti, siis esimene eelnõu, mis üle anti, oligi omavalitsuse haldusreformi teesid. Eesmärk oli majanduslike kogukondade väljatöötamine.

Mida toob Otepää-kandile praegune haldusreform?

Otepää ühineb Sangaste vallaga. Saame endale oma lossi, mis on väga atraktiivne, ja Sangaste rukki loo. Kui enne olime seotud suurtootmise ja puhkemajandusega, siis nüüd muutume ka põllumajanduslikuks omavalitsuseks. Suureneb  multifunktsionaalsus. Sama omavalitsusega ühineb ka osa Puka valda ja osa Palupera vallast. Kokku hakkab tulevases Otepää vallas elama 6850 inimest.

Olete olnud õige mitmes erakonnas. Praegu juhite Keskerakonna valimisnimekirja Otepää vallavolikogu valimisteks.

Kümme aastat tagasi kandideerisin ka Keskerakonna nimekirjas ja avaldasin soovi selle erakonnaga ühineda. Toona tekkis minu ümber poliitiline paanika. Mind vastu ei võetud. Pärast lakkaski Keskerakond Otepääl töötamast.

Suvel pöördusid Keskerakonna inimesed minu poole ja küsisid, kas ma olen nõus selle erakonnaga ühinema. Ütlesin, et selline soov oli mul juba kümme aastat tagasi. Pidasime läbirääkimisi ja leidsime vastastikused arusaamised Keskerakonnaga. Mulle meeldib, et Keskerakond peab oluliseks kohaliku omavalitsuse rolli riigi demokraatiasüsteemis ja halduskorralduses. See on mulle sümpaatne, sest minu osalemine poliitikas algaski kohaliku omavalitsuse loomisest.

Kui palju on Keskerakonna Otepää valla valimisnimekirjas kandideerijaid?

Meil on läbi aegade Keskerakonna tugevaim nimekiri Otepää vallas. Kandideerib ka ettevõtja Maie Niit, samuti lennundusspetsialist Toomas Peterson, Jõgeva vallavalitsuses töötav Uuno Laul, kes on üks Rahvarinde loojaid ja Keskerakonna asutajaliige. Samuti tänane Otepää vallavanema kt Mare Raid, neljakordne Euroopa ja maailma meister paraolümpiamängudel Hans Teearu ning mitmed teised.

Kuivõrd on mõeldav täisvõit, et koalitsiooni ei peakski moodustama?

Kõik on mõeldav. Kõik oleneb sellest, kuivõrd kandideerijad teevad inimeste hulgas selgitustööd. Ma usun, et iga valimisnimekiri soovib volikogus saada enamust.

Mida tõstaksite esile Keskerakonna valimisprogrammist?

Tahame teha Otepää tuntuks nii Eestimaal kui ka kogu laias maailmas. Tuleval aastal toimuvad Otepääl Euroopa juunioride maailmameistrivõistlused triatlonis, samuti maailma karikaetapid.

Otepääst ja selle ümbrusest peaks saama üks maailma kauneimaid paiku. Paljud nimetavad meie kodupiirkonda miniatuurseks Šveitsiks. Paikkond on seda väärt, et siia tuleksid turistid. Otepääl on juba sada ettevõtet, kes on orienteerunud turismiteenuste pakkumisele.

Tahame rakendada ka sotsiaalset taksot, sest suures vallas elavad inimesed piisavalt erinevates paikades laiali.

Otepää vallas on Eesti üks kõrgemaid sünnitoetusi, mis kindlasti ei tohiks väheneda. Põhisuund jäägu ikka suurenemise suunas. Mõelda tuleks ka vanemaealistele inimestele, kes taasiseseisvunud Eesti üles ehitasid, siinse paikkonna elu arendasid ja korraldasid.

Iseäranis oluliseks pean aga Otepää, Sangaste, Nõuni ja Puka kogukondade põimumist ühtseks tervikuks.

Otepää vallas korraldatakse ka Leigo järvekontserte?

Need toovad sellele kandile kuulsust. Keskerakonna  nimekirjas kandideerib ka kontsertide idee algataja ja peakorraldaja Tõnu Tamme poeg. Leigo järve äärsed kultuurisündmused peaksid jätkuma.

Otepää imagole mõjub positiivselt seegi, et tegemist on Tartu järel teise paigaga tänase Eestimaa territooriumil, mida on ajalooürikutes esmakordselt mainitud.

Milline on hetkel Otepää maine suusatamispiirkonnana?

Siin käivad treenimas mitmete riikide spordiharrastajad ja tuntud sportlased. Plaanis on uuendada Kääriku spordikeskust ja hakata seal tegelema ka tipptasemel spordimeditsiiniga.

Eraldi taustal:

"Jaanus Raidal on Riigikogu kogemusega karismaatiline poliitik, kellel on alati uusi mõtteid elu edendamiseks nii kohalikul kui ka riigi tasandil. Tuntumaid nendest on näiteks Isemajandava Otepää idee juba enne iseseisvuse taastamist, millest on palju ka tänapäeva Otepää valla arenguloos. Tema mõtted võivad inimestele kas meeldida või mitte, kuid fakt on see, et läbi aastate on ta üks kõige rohkem hääli kogunud kandidaate kohalikel valimistel. Meil on palju ühiseid mõtteid elu edasiviimiseks ühinenud Otepää vallas ja mul on hea meel kandideerida koos Jaanusega Keskerakonna Otepää nimekirjas."

Uuno Laul, Keskerakonna liige aastast 1991, Keskerakonna valimisnimekirja kandidaat Otepää vallavolikogusse.

[fotoallkiri]

Jaanus Raidali sõnul on seekordsetel valimistel läbi aegade tugevaim Keskerakonna nimekiri Otepää vallas. Fotol esireas (istuvad) Otepää Lihatööstuse juht Maie Niit ja Jaanus Raidal koos teiste tublide Otepää keskerakondlastega.

JAAN LUKAS,

ajakirjanik

Jaga |