Ulila perearst jääb alles

MARIKA TUUS,      11. oktoober 2006


>b>Tartumaa väikealevi arstipunkti kinni ei panda. Edaspidi peaks nende sulgemise oht ka mujal väiksemaks jääma. Riigikogu sotsiaalkomisjonist tuleb õige peagi seaduseelnõu, mille kohaselt ei kohustata perearsti olema FIE ehk ettevõtja. Arst ei vastutaks enam ravipunkti majandustegevuse eest. Seega tohtrite huvi väikevaldades töötamise vastu kasvaks.

Suve lõpul tundus, et kodukohas arsti juures käimise võimalus varsti kaob. Ulila arstipunkt taheti vägisi kinni panna. Septembris kogusid Ulila alevi ja Uulu küla elanikud ligi 150 allkirja nõudmaks, et Puhja vallavolikogu korraldaks järgmise väljasõiduistungi Ulilas. Et siis saaks kohalik rahvas volikoguliikmete ees suu puhtaks rääkida. Aga palju neist allkirjadest kasu oli? Kohalik võim jäi inimeste mure suhtes üsna külmaks.
Vaatamata isegi sellele oli televisioon Puhja mure juba üle riigi nähtavaks teinud. Kanal 2 suvereporteri saade andis augustis pika reportaazhi, kus räägiti Puhja vallavalitsuse kavast Ulila perearsti koht oktoobrist sootuks kaotada. Rahvale oli öeldud, et edaspidi tuleb hakata Tartus arsti juures käima. Reportaazhi tegemise ajal sulgus tollane perearst kabinetti ja keeldus reporteriga rääkimast. Vallavanem Vahur Jaakma vastus oli ebalev: probleemi veel arutatakse.
Kuid kõik see lisas vaid õli tulle.
Olukord tundus ekraanilt nähtuna nii alarmeeriv, et otsustasin rahvasaadikuna kohe järgmise päeva hommikul ise kohale sõita. Selleks hetkeks oli perearsti kaotamine tegelikult juba otsustatud. Mulle näidati „Puhja Valla Lehe" viimast numbrit, kus volikogu tööd tutvustavas rubriigis teatati otsusest, mille kohaselt hakkavad perearstid Ulila ja Uula patsiente 1. oktoobrist vastu võtma ainult Tartus. Põhjuseks olevat arstipunkti halvad sanitaarolud ja ruumide sobimatus. See „lahendus" lõi mind pahviks. Kus see kohalik võim siis on, kui ei suuda ühtainsat arstipunkti korda teha? Kutsusin inimesed kokkku ja pidasime nõu. Nägin, et rahvas oli tõsiselt mures. Tartu pole küll Ulilast väga kaugel, ent valdavalt vanemapoolsel rahval pole linna just kerge minna.
Autoküüti pead kellegi käest kerjama, bussiliiklus on, nagu igal pool mujalgi, vilets. Pealegi ollakse kodulähedase arstipunktiga ammu harjutud.

Probleemid algasid aasta tagasi

Veel kuni eelmise aasta lõpuni oli Ulilas hea perearst, oma kandi inimene proua Esta. Arstipunkt töötas iga päev ja rahvas oli rahul. Patsientuur oli muidugi raske: palju töötuid, invaliidid, alkohoolikud, eakad. Kõik vajasid abi. Proua Esta oli teinud tööd hingega, kümme aastat puhkust võtmata. Kahjuks oli aga patsientide nimistu lühike, mis tähendab, et raha rahva ravimiseks oli vähe ette nähtud. Arstist eraettevõtjal oli raske ots-otsaga kokku tulla. Vallalt oleks oodanud rohkem toetust ja abi, kuid see oli visa tulema. Nii otsustaski kauaaegne tohter eelpensionile minna. Sellest päevast muutus kõik. Varasemast palju halvemaks.
Tartu maavalitsus korraldas uue meditsiinitöötaja leidmiseks konkursi. Ainuke osaleja ja seetõttu ka võitja oli O/Ü Maarjamõisa Perearstikeskus. Vastuvõtupäevi vähendati kahele korrale nädalas, vaid kolm tundi korraga. Arste aga kinnitati ametisse koguni neli. Nii kaebasidki inimesed, et üks arst ei tea, mida teine on teinud või millist ravi soovitanud. Omavahel siis helistatakse ja konsulteeritakse, ning sinna see visiidiaeg kulub. Raske olevat sama arsti juurde järgmisel korral tagasi saada. Ja mis kõige hullem, kõik olid ju võõrad arstid, mitte omad, nagu Esta oli olnud.
Kui enne käis perearsti juures umbes 800 inimest, siis nüüd vähenes patsientide arv 600-le. Ka tol korral koguti elanikelt allkirju ja nõuti, et arst ikka neljal päeval kohal oleks, aga kõik see jäi vaid kurtmiseks kurtidele kõrvadele. Õige peagi tuli otsus: sellest sügisest perearst lõpetab Ulilas tegevuse.

Ajasime asja joonde

Käisin Ulilas mitmel korral kohal. Pidasin rahvaga nõu, uurisin asja. Selgus, et pole need arstipunkti ruumid halvad ühtigi. Et veel jaanuaris tehti kiirremont. Pigem oli arstide minemajooksmise põhjus hoopis mujal. Patsiendinimistu on lühike ja ühel äriühingul ei tasu nii väike teeninduskoht ära. Jälle juhtus nii, et haigete ravi taandub arstide majanduslike huvide ees ja väikese raha eest ei viitsi keegi tööd teha.
Arutasime asja sotsiaalminister Jaak Aabiga ja abiminister Peeter Laasikuga. Tänaseks oleme niikaugele jõudnud, et asjad liiguvad Puhjas paremuse poole. Võib öelda, et allkirjade kogumisest ja rahva survest oli kõvasti kasu. Seda nüüd küll mitte, et Puhja vald rahva palvele vastu oleks tulnud ja avaliku volikogukoosoleku korraldanud või vähemalt vastanudki 150 allakirjutanule. Ei, seda Puhja volikogu esimees ega liikmed teha ei taibanud. Septembri lõpul toimuma pidanud volikogu korraline koosolek jäeti üldse kokku kutsumata. Ja kujutage vaid ette, mis põhjusel! Pakiliste probleemide puudumise tõttu!! Nii igatahes öeldi kohalikule aktivistile Jaak Jõelehele.
Õnneks oleme kohalike inimeste, ministeeriumi ja maakonna abiga jõudnud nii kaugele, et nädala eest suleti ruumid kiirremondiks ja kauaaegne maakonnaarst Martin Johanson kinnitas, et arstid jätkavad Ulilas oma tööd. Seega siinse rahva mure sai murtud.

Perearst pühenduks vaid patsiendile

Loodan, et sama hullu olukorda mujal enam ette ei tule. Lootust annab Keskerakonna soovitusel Sotsiaalministeeriumis valmis saanud ja tänaseks ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni jõudnud seaduseelnõu, mis ei kohusta perearsti olema FIE ehk ettevõtja, kui ta seda ei soovi.
Asi selles, et Eestis on umbes 50 paika, kuhu perearstid ei taha tulla, sest sealne patsientide nimistu on lühike ja ettevõtjast arst ei majandaks end ära. Meil on plaanis anda kohalikule omavalitsusele voli väikekohtades ise oma elanike tarvis perearstindust korraldada.
See tähendab, et kõik majandusasjad võtaks vald enda peale, arstile jääks vaid ravimine. Paljud perearstid ei tahagi töötada ettevõtjana. Nii saaks perearstist töövõtja, kes ei pea oma professionaalsust kulutama olme- ja majandusprobleemidele, vaid saab täielikult pühenduda sellele, milleks ta on õppinud ja ellu kutsutud – inimeste abistamisele ja haigete ravimisele. Loodan, et Riigikogu võtab selle seadusemuudatuse lähiajal vastu. Siis ei tohiks Ulila rahva arstimured teistes kohtades korduda – arst saab lõpuni arstiks jääda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)