13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Eesti otsib presidentiLEMBIT KÄÄRID, 11. mai 2016Paraku on teda üpris raske leida kogu elu oma kodumaal elanud inimeste hulgast, kellel elutee esimene osa jääb paratamatult nõukogude aega. Kuku raadio 1. mai saates aga teadis Kalle Muuli kinnitada, et tolleaegsete eestlaste hulgas ilma patuta inimesi olla ei saanudki; neid võis mõne leida ehk vaid katlakütjate või vangide hulgast. Nõukaajal Eestis elanute „patt“ tõuseb taas päevakorda. Nad nagu ei oleks tohtinud elada!
Kui 1944. a karmil sõjasügisel oleksid tõesti KÕIK eestlased kodumaalt lahkunud, oleks siin 1980. aastate lõpul olnud Baltiiski oblast (a la Kaliningradski). Ja kuidas ka eestlased „lompide“ taga oma lippu lehvitanuks ja isamaalikke laule laulnuks, et suutnuks nad sundida USA-d Venemaale sõda kuulutama, et endiselt eestlaste asualalt venelased välja kihutada ja hingelt-vaimult puhastele eestlastele nende Isamaa tagasi kinkida. Õnneks oli Eesti rahvas tol hetkel tervikuna arukam, „läkitades“ ühe osa endast lombitaguse varju alla lippu ja hümni hoidma, teist ja õnneks suuremat osa aga Vene karu armulikkusele lootes tema kaissu jättes (esiisade maad valvama). Nii juhtuski, et karukaisust pääsedes tasus vaid lipp, hümn, ametiasutuste sildid ja ka osa ametnikke välja vahetada – ning uus Vabariik oligi valmis. EW „hing“ (lipp, hümn, vaim) olid hoitud ja ka tema „keha“ (maa, taristud) alles – oma inimeste hallata. Eestlastel oli tekkinud hiilgav võimalus ise oma elu korraldama asuda… Üht Koidula luuletust pisut kõpitsedes võiks nüüd vaid hüüda: „Eesti hing ja Eesti keha, kes need suudaks ühenda’?!“ Ja uue presidendi ehk leiaks ka mitte ainult kunagiste katlakütjate või vangide hulgast.
LEMBIT KÄÄRID, Pärnu Viimati muudetud: 11.05.2016
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
