Pension või elatusraha?

Este Sirkiene,      10. aprill 2002


Millist raha maksab riik käesoleval aastal eakatele - pensioni pensionäridele või elatusraha riigisantidele?

Kui nimetada seda pensioniks,
siis tuleks arvestada lisaks baasaastatele ka keskmist palka ehk nn panust, mida iga tööinimene andis ühisesse sotsiaalfondi kogu riigi heaoluks. Sel juhul tuleks palgad indekseerida ja korrigeerida baasarvu (410 krooni) ning lisada vastavalt aastate eest saadav summa. Kuigi, mis puutub aastate arvu, on see täielikult nihestunud ja ei vasta 100%-liselt reaalsusele. Ei ole saladus, et oli selliseid ametikohti, kus on võimalik panna tööraamat aastaid koguma, tegeliku töö tegid aga ära hoopiski sugulased ja sõbrad. Mis puutub aga lisa-aastatesse laste ja Siberis oldud aastate eest, siis ka siin on ebakõla. Selle eest võib riik maksta mingi kindla summa erifondist, mitte aga teiste eakate arvelt. Kas tõesti arvatakse, et olles töötanud vastutavatel ametikohtadel või tervistkahjustavatel töödel 40 aastat (sundstaazh oli meestel 25 ja naistel 20 a) peavad need inimesed olema näljapajukil 1500 krooniga kuus?!

Kui nimetada seda elatusrahaks,
siis peaks saadav summa olema kõigil eakatel võrdne s.o kindel protsent keskmisest palgast, kõik muud lisatasud aga erifondidest. Arvestada tuleks ka, et vajadused on kõigil enam-vähem ühesugused. Me ei teagi praegu, kes me õieti oleme - mitte küll inimesed, kes on väljateenitud pensionil! Rohkem oleme riigi sundheidikud, keda vaadatakse põlgusega. Olen veendumusel, et keegi ei hakka palkasid indekseerima (kuigi näiteks Leedus seda tehakse) ja teen järgmise ettepaneku, mis oluliselt ebavõrdsust vähendaks:

* Tõsta igal aastal võimaliku keskmise summa võrra baasarvu (k.a on see 410 krooni), ülejäänud aastate eest saadav summa jääks muutumatuks.
Oletame, et elatusraha tõuseks keskmiselt 150 krooni võrra, siis 40 aastase staazhi puhul oleks elatusraha 410+150+(40*27.85) = 1674 krooni
50-aastase staazhi puhul vastavalt 410+150+(50*27.85) = 1952 krooni jne.

* Analoogselt tuleks toimida igal aastal ja suurendada ainult baasarvu.
See moodus vähendaks ebavõrdsust ja parandaks üldist eakate olukorda, samuti väheneks täiendava sotsiaalabi saajate arv. Vana meetodi järgi arvestades suureneb ebavõrdsus aasta-aastalt üha enam.

Parteilisus ei olnud primaarne tingimus

Kahju küll, kuid seni, kuni meie riiki valitsevad ja nõustavad enamuses "lapsed" ja "lapsmõistusega" riigiametnikud, kellel pole tegelikkusest aimugi, kestab see absurditeater edasi. Kuna kõik vastutavad ametikohad on võimulolevate parteide saadikud, mitte aga kõrgeltharitud oma ala spetsialistid, tehakse ka edaspidi miljonitesse ulatuvaid vigu ja pannakse tasuvatele ametikohtadele sugulasi ja sõpru.
Meie 10-aastane võimupoliitika on analoogne hitlerliku Saksamaaga, kus samuti vahetati spetsialistid ja juhid pruunkuubede vastu välja. Isegi Nõukogude võimu lõpuaastatel ei andnud parteipilet võimalust asuda vastutavale ametikohale vastava kõrghariduse ja kompetentsuse puudumisel. Parteilisus ei olnud primaarne tingimus.
Loodame siiski kõige paremat ja kui mitte, siis Liivaannus avitab!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)