Eesti valitsus kui Suur Peeter

Veelgi enam, omavalitsused oma laenudega ajavat ka riigi kiiva. Näitena nimetatakse neid omavalitsusi, kus juhtpositsioonil Keskerakond. Ajakirjandus on siin toiminud ruuporina ja nii jääb üldsusele mulje, et riik hoiab kokku, linnad ja vallad aga priiskavad. Miks tegelikult omavalitsuste eelarve on suuremas hädas kui riigieelarve, sellest targu vaikitakse.

Põlva linna juhib 1999. aasta sügisest peale Keskerakonna koalitsioon. Varem Põlvat juhtinud Reformierakond jättis endast maha poolikuid objekte ja soojafirma röövellike tingimustega rendilepingu. Omamoodi sümboolne, et isegi tollase linnavalitsuse rajatud kallihinnaline paisjärve tamm läks esimese suurveega allavoolu. Kui uue tammi tegemine käis lihtsa maamehe tarkust kasutades üsna odavalt ja kiiresti, siis ilmsete korruptsioonitunnustega soojalepingut ei õnnestunud isegi kohtu kaudu ennetähtaegselt lõpetada. Nii kasvatasid Põlva soojatarbijad kümme aastat erafirma kasumit ja investeeringud, mis soojahinda oleks alandanud, jäid õigel ajal tegemata.   

Siseministeeriumi tellitud uuringu järgi, kus kõik 226 omavalitsust reastati võimekusindeksi järgi, tõusis Põlva linn üldises järjestuses mulluselt 17. nüüd 14. kohale. Oma osa on siin ka tublidel ettevõtetel, kes tööd pakuvad. Inimeste arv linnas ei ole vähenenud. Sel aastal on sündinud 70 last, mis ületab eelmise kuue aasta keskmist 8 võrra - ja  kaks kuud on veel ees!

Finantsvõimekuselt on Põlva teist aastat järjest parim linn Eestis. See tõestab, et pole vahet, mis erakondadest on pärit omavalitsusjuhid, tähtis on, et valitsetaks ausalt ja arvestataks kodanike huve. Põlva keskerakondlasest linnapea Tarmo Tamme arvates on omavalitsuste rahaline olukord praegu ülipingeline ning paljude omavalitsuste jaoks saabub tõehetk talvel ja tuleval aastal. Linnaeelarve tulud vähenesid kahe aastaga 17 miljoni krooni võrra. Õnneks on laenukoorem väike, mis tähendab, et Põlva tuleb toime. Teame, et riik ei taasta omavalitsustele eraldatavat tulumaksu ega tasandusfondi osa. Seega läheb vähemalt viis aastat, et jõuda kahe aasta taguse tulude mahuni.

Mullu võttis riik oma eelarvesse omavalitsustelt 0,5% tulumaksuosa ja tõstis oluliselt aktsiisi- ja käibemaksu. Kaheksa kuuga laekus  keskmiselt ühele omavalitsusele tulumaksu 21% vähem kui 2008. aastal. Samas käibemaksu ja aktsiiside tõusud mõjuvad laastavalt mitte üksnes tavatarbijate, vaid väga tõsiselt ka omavalitsuste rahakotile. Kasvavad kulud õpilaste sõidutamisele, teede hooldusele, lasteaedade, koolide ja raamatukogude küttele jne. Eriti rängalt on riigi otsused mõjutanud omavalitsusi, kes mõni aasta tagasi investeerisid laenuga kas või koolimaja renoveerimisse, arvestades eelarve laekumist tollal kehtinud seaduste alusel. Nagu sissetuleku kaotanud kodanikele, on ka kahanenud tuludega valdadele laenude tagasimaksmine suur koorem. Investeeringuteks ja isegi projektide kaasfinantseerimiseks täna paljudel valdadel raha ei jätku. 

Omaette probleem on korruptiivne rahajagamine, kus pealtnäha on kõik korrektne. Kui põhiseadus toob eraldi välja Riigikogu pädevusena riigieelarve vastuvõtmise, siis tegelikult on Riigikogu roll eelarverahade jaotuses pigem fiktiivne. Järjest rohkem jaotub raha ministri suvast või mõne sihtasutuse nõukogust lähtuvalt. Pole saladus, et raha jõuab ikka nendesse omavalitsustesse, kus valitsuskoalitsiooni parteikaaslased võimu teostavad.

On kummaline, et Põlva vald sai riigilt raha Põlva linna serva uue koolimaja ehitamiseks, kuigi kahes Põlva linna koolis jagub õpilaskohti piisavalt. Raha oleks võinud anda hoopis staadionile, mis ammu renoveerimist nõuab ja mida vajavad nii linlased kui ka vallaelanikud. Paraku otsustavad haridusminister, Põlva maavanem ja Põlva vallavanem, kes on kõik ühest parteist. Sama skeem jätkub nüüdki, kui saastekvoodi müügist saadavat raha jagatakse. Nii said taotlemisest ja tingimustest teistest tunduvalt varem teada nn omad. Pole raske arvata, kelle projektid paremaks osutuvad. Pole raske ennustada, et ka järgmise eelarve regionaalsed eraldised  pole muud kui poliitiline kommiraha.

Valitsus on kriisis käitunud omavalitsuste suhtes Suure Peetrina. Kuidagi ei tahaks, et Eestil läheks nõnda nagu Suurel Peetril muinasjutus.

GEORG PELISAAR, Kagu-Eestist valitud Riigikogu liige

[esiletõste]

Pole saladus, et raha jõuab ikka nendesse omavalitsustesse, kus valitsuskoalitsiooni parteikaaslased võimu teostavad.

Jaga |