Miks ma end süüdi ei tunnista

Kui ma Valgast abilinnapea kogemustega Tallinna Kesklinna vanemaks tulin, oli piisavalt neid, kes üleolevalt kinnitasid, et ega ma selles ametis suuda kaua vastu pidada. „Mees metsast“ ärritas valitsuserakondadesse kuuluvat pealinna poliiteliiti, sest mis see siis olgu: kas enam ei leita kohapealt pädevat tegijat, et tuleb Kagu-Eestist importida?!

 Veelgi enam ärritas minu Tallinna teenistusse asumine aga Valgas valitsevaid sotsiaaldemokraate, ning eelkõige põhjusel, et ka Valgast eemal ei loobunud ma kohalikku elu jälgimast ning valgalaste huve kaitsmast. See oli süütegu, mis vääris karistust – ning võimalus minu paika panemiseks leiti.

Trooja hobuse rolli mängis siin Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Valga Linnavalitsuse koostöölepe, mis muu hulgas näeb ette ka kultuurivahetust. Tõsisema rünnaku ajendiks said kaks Valgas korraldatud kontserti, mille toimumine langes valimiseelsesse aega. Kontsertidele oli kutsutud ka sotsiaaldemokraadist linnapea Kalev Härk, sest – rõhutan veelkord, minu jaoks oli tegemist täiesti apoliitilise kultuurivahetusega.

Kahjuks ei võtnud linnapea vaevaks kohale ilmuda, samuti keelas ta sõpruskontserdil osalemise ka oma alluvatel, kes said hoopis käsu kokku panna kompromiteeriv materjal, mida kasutades oleks võimalik esitada minu vastu avaldus prokuratuuri.

Ei läinudki palju aega, kui meedia teatas Kesklinna vanema Alar Nääme kohutavast roimast, mille sisuks oli valgalastele kahe kontserdi korraldamine ja kontserdikülalistele kringli pakkumine. Süüdistuses leiti, et oma olemuselt oli tegemist valimisüritustega, mille korraldamise eest pidanuks maksma Kesklinna vanem omast taskust, selle asemel, et lasta kulutused kanda linnaosavalitsuse eelarvest. Ja kuigi kohus tõdes, et kontsertidel ei tehtud otsest valimispropagandat, otsustati, et nende ajastatus ja korraldamise viis viitas soovile Näämet tutvustada ning teha talle kui kandidaadile valimisreklaami. Kohus arvas, et sellest jätkub minu süüdimõistmiseks linna raha omastamises. Mis sellest, et linn ei tunnistanud end kahjukannatajaks. Piisas kaudsetest tõenditest ja tunnistajate vastukäivatest ütlustest, et asi kriminaalkuriteona vormistada.

Kas järgnevad uued kohtuasjad?

Minu süüdimõistmisest teatades kiirustas meedia märkima, et taoline kohtulahend on riigis esmakordne. Kas sellega sooviti juhtida tähelepanu võimalusele, et edaspidi lähevad kohtu alla kõik ministrid, kelle riigilt palka saavad alluvad käivad enne valimisi oma ülemuste heaks kihutustööd tegemas?

Kas see oli sõrmeviibutus Marina Kaljuranna suunas, kelle nõunikud presidendirallile aktiivselt kaasatuina enam põhitöö jaoks hästi aega ei leia?

Või on järgmised kohtulaua ees seisjad vaprad maavanemad, kes tegutsevad sisuliselt parteikomissaridena? Mis saab maksumaksja kulul välisreisidel šoppamas käimisest või reklaaminäona esinemisest? Meil on ministreidki, kes üht või teist toodangut reklaamivad. Mõnel põhjamaal astuks end reklaaminäoks müünud valitsustegelane päevapealt tagasi. Kas nendes juhtumites pole tunda korruptiivset hõngu?

Kes tellis kringli?

See oli minu protsessil üks põhiküsimusi. Kaksteist tundi kapos ülekuulamisel viibinud sekretär kinnitas, et kringli tellis küll tema, aga alles pärast Nääme pealekäimist. Sama surmtõsiselt kõneles ärahirmutatud tunnistaja, et sai alles Valgas teada, et tegemist pole valimisüritusega, aga kuna oli ekslikult valimisnänni kaasa võtnud, siis otsustas selle ka salamahti laiali jagada. Milleks väärt kraami koju tagasi vedada?

Kes on süüdi? Nääme, kuigi tema selleks korraldust ei andnud. Sama vastukäivad olid ka teiste tunnistajate ütlused. Kellelegi polnud linnaosavanema poolt tulnud korraldust valmistada sõpruskontserte ette valimisüritustena. Linnaosavanem soovis, et kontsert oleks meeleolukas ning valgalased jääksid pakutavaga rahule. See oli kõik.

Aga uurijal oli kindlasti tarvis leida linnaosavanema tegevuses laiduväärset, ja tunnistajatele osavalt küsimusi ette seades jõutigi lõpuks selleni, mida kohtuotsuses märgiti – tegemist polnud otseselt valimisüritustega, aga Nääme käitus kuidagi kahtlaselt ja küllap ta siis ikka milleski süüdi on.

Kuidas edasi?

Meedia ja poliitilised konkurendid on mind juba ette kõigis kohtuastmetes süüdi mõistnud ning sellest loomulikult häälekalt igal võimalusel teada andnud. Aga vaatamata sellele usun siiski õiglusesse ja oma riiki ning kaeban maakohtu otsuse järgmisesse kohtuastmesse edasi. Ma pole raisanud sentigi linna raha ja sellepärast ei pea vajalikuks ka pead norgu lasta ning kohtuvaidlust pooleli jätta. Tegemist on poliitilise protsessiga, ja nii ma ka sellesse suhtun.

[esiletõste] ALAR NÄÄME: Kaksteist tundi kapos ülekuulamisel viibinud sekretär kinnitas, et kringli tellis küll tema, aga alles pärast Nääme pealekäimist.

[fotoallkiri] USUB ÕIGLUSSE: Alar Nääme lubab maakohtu otsuse järgmisesse kohtuastmesse edasi kaevata, sest ta pole raisanud sentigi linna raha ja sellepärast ei pea vajalikuks pead norgu lasta.

ALAR NÄÄME

Jaga |