Nädala juubilar AVRAM NOAM CHOMSKY 85

Tunnen ennast tema sugulashingena. Just Chomsky on kõigest hoolimata üks maailmas enim tsiteeritud tegelasi, ehkki mitte muidugi Eestis. Näiteks Soomes on tema raamatuid ja artikleid tõlgitud vähemasti 10 korda rohkem kui Eestis. See viitab Eesti arvamusmaastiku haiglasele suletusele ja isegi teatavale mädanemisele, sest seda suurkuju on viimati 5-8 aastat tagasi lühidalt vahendanud vaid multikultuursed Mihhail Lotman, Tiit Hennoste jmt, hiljem enam mitte keegi. Ansipi paremidiootlik diktatuur valitseb Eestis, endise kultuuriministri Langi rumal arusaam kultuurilisest alternatiivsusest ja ajakirjandusvabadusest kõdub veelgi enam. See osutab, et Eesti on jäänud endiselt maailma mõttevabaduse perifeeriasse, et mitte öelda - kemmergusse!

Ja ometi on meil ajakirjanik, kes Chomskyga suhtleb pidevalt - Andres Raid. Me ei kasuta seda ammendamatut ressurssi piisavalt, tegelikult üldse mitte. Aga Eesti ühiskonnas jätkuva rumaluse ringkaitse oludes pole selles midagi imelikku.

Juut Chomsky

Mida siis öelda juudi perest pärit Noam Chomsky kohta? Niipea kui nimetan teda juudiks, hakkab paljudel eestlastel ajus tiksuma mingi häirekell. Kuidas küll kiidame juuti!? Ma ei tea, millest see tuleneb, aga usun, et nõukaajast, kui juute peeti Ameerika agentideks või siis rahvuslikes ringkondades süüdistati Eesti metsavendade ahistajateks.

Viimaste kohta võiksin öelda, et Jumal tänatud, et keegi kurjategijaid siiski ahistas ja mõrtsukaid kohtu ette tõi. Muidu oleks eestlaste väljaränne alanud juba 1950-ndatel, mitte 2000-ndatel.

Niisiis Chomsky elust. Midagi lühidalt öelda on lootusetu. Aga siiski püüan. Heebrea keele uurimine oli tema isa tegevus, ka ta ise läks sisuliselt samale rajale ehk Pennsylvania ülikooli õppima filosoofiat ja keeleteadust. 1955 sai teaduste doktoriks, kaitstes väitekirja Harvardi ülikoolis ja arendades selles oma arusaamu keelte loogilisest struktuurist. Seejärel oli ta 19 aastat õppejõud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT).

Chomsky poliitilised vaated

Noam Chomsky seisis väga teravalt USA sekkumise vastu Vietnamis. 1969 kirjutas ta essee „Ameerika võim ja uued mandariinid", milles kritiseeris USA tegevust Kagu-Aasias. Ka hiljem on ta jäänud radikaalseks USA ametliku poliitika vastustajaks. Muidugi peaks tegelikult Chomskyst kirjutama kui keeleteadlasest, aga vaevalt see enamikku lugejaist eriti huvitab. Tema arendatud generatiivne grammatika ei saa selgeks lühiartiklis, vaid nõuab põhjalikumat lahtirääkimist, eriti nüüd, kui teised lingvistid on selle teooria juba ka vaidlustanud.

Märksa huvitavamad on siiski tema poliitilised vaated ning suhtumine meedia peavoolu, mis on minu jaoks olulisim teema. Chomsky iseloomulik väide on see, et sotsialistlikud riigid tapavad oma kodanikke, aga kapitalistlikud riigid tapavad teiste maade inimesi. Chomsky jagab riigid nelja rühma: klassikalise liberalismi, libertaarse sotsialismi (mida ta ise tunnustab), riigisotsialismi ja riigikapitalismi riikideks.

Peavoolumeediast

Chomsky on korduvalt väitnud, et nii USA-s kui ka mujal maailmas meediakanalid piiravad ja sageli ka mõjutavad vaba keskustelu, selleks et tagada eeliseid suurfirmadele ja valitsustele. Demokraatia ei teostu ebavõrdses ja võrdõigluseta ühiskonnas, kui meediakanalid on majandusliku hierarhia omanduses. Totalitaarsete riikide tsensuur on väga ebaefektiivne, võrreldes nn vabade riikide meedias harrastatava enesetsensuuriga, leiab Chomsky.

Oma teostes toob ta näiteid, kuidas USA meediakanaleis on jätkuvalt mööda mindud teemadest, mis on peavoolumeedia ja riigi valitsuse jaoks ebameeldivad. Ta on korduvalt rõhutanud, et suured sõjalis-majanduslikud korporatsioonid on mõjutanud USA meediat, näiteks 2000. aasta Palestiina intifada ajal, kui Iisraeli armee tappis sadu tsiviilisikuid, kasutades USA firma valmistatud ja valitsuse tellitud helikoptereid. Chomsky, ise juut, juhib tähelepanu, et Lähis-Ida vajaks kompleksset lahendust, mitte senist vastastikku üleskihutavat vaenulikku hoiakut juutide ja araablaste vahel.

Peavoolumeedia teema on eriti aktuaalne Eesti viimaste aastate meediakajastuses. Oleme näinud ja kogenud, et suured nn päevalehed, aga ka nädalalehed kajastavad Eestis toimuvat selgelt ühekülgselt või õieti valitsusmeediale sobivas valguses ja sõnastuses, sageli võltsides fakte. Chomsky juhtis sellele tendentsile tähelepanu juba mitukümmend aastat tagasi, aga me näeme seda stsenaariumi pidevalt teostumas ka tänases Ida-Euroopa „edukas" riigis - Eesti Vabariigis - väga ehedal kujul.

Mida oleme Chomskylt õppinud?! Ehk vaid seda, et religioon ei anna kõigile tänastele probleemidele lahendusi.

Chomsky ja usk

Chomsky ei räägi sageli oma suhtumisest religiooni, kuid ta on öelnud, et teaduslik maailmavaade ei luba tal uskuda üleloomulikkusesse. Kui talt on küsitud, kas ta usub Jumalasse, siis on ta vastanud, et ei saa küsimusest aru. Ühtaegu ei ole ta valmis olema ateist. Ka ateism on tema arust midagi usundiga seotut. Seepärast on ta pigem agnostik.

MART UMMELAS

Jaga |