Tulekul uus paremerakond

Praegused paremerakonnad on Männikule pettumuse valmistanud. Ilmselt tunnetab ta, et temataolisi pettunuid on rohkem. Ühelt poolt kuuluvad tema igapäevasesse suhtlusringkonda majandusinimesed ja ettevõtjad, kes puhtalt isiklikust huvist kardavad tänase kursi kaldumist selgelt sotsiaalsema poliitika poole. Samas näevad nad, et valitsusliit on ammendanud nii oma ideed kui ka toetuse.

Teisalt kinnitab vajadust uue erakonna järele ka avaliku arvamuse uuringutes kajastuv - valitsuserakondade toetus valijate seas on viimasel aastal jäänud opositsioonierakondade toetusele alla.

Männiku põhiline etteheide on paremerakondade valitsemisviisile. Eesti Pangast sai üks esimesi institutsioone, kuhu Reformierakonna kontoris otsustatud kandidaat valituks ei osutunud. Olukorras, kus Riigikohtu esimehe, mitme avalik-õigusliku ülikooli rektori ja kõigi maavanemate parteiline nimetamine on läbi läinud lihtsalt, oli Jürgen Ligi läbikukkumine piisavalt kibe pill. Nii kibe, et ilma sisuliste etteheideteta Männiku tööle on valitsuserakonnad andnud president Ilvesele teada: seda meest ei tohi teiseks ametiajaks esitada. Sellise ultimaatumiga leppis vaikides ka IRL, kes ometi 2006. aastal esitas Jaan Männiku kui oma presidendikandidaadi toona Ilvese alternatiivina.

Olukord, kus parlamendi tasemel eksisteerib kaks paremerakonda, aga neist väiksem pelgab võimu nimel iseseisvat joont ajada, on parempoolsete valijatele veel lisapettumusallikas.

Uusi parteisid on Eestis sel sajandil ennegi asutatud. Kaks neist - Res Publica ja Rohelised - jõudsid ka parlamenti. Uued tulijad tõid endaga kaasa ka uutmoodi poliitika. Kui Res Publica pärandiks peetakse suurt populismilainet, siis Roheliste pildilesaabumine muutis rohelisemaks kõigi vanade erakondade programmid.

Mõlema näite puhul võib teha kaks üldistust. Esiteks, meil on piisavalt suur hulk valijaid, kes on pettunud olemasolevates erakondades ja panevad oma lootused uuele jõule, - mis ei tähenda, et nad varsti jälle ei pea pettuma. Teiseks üldistuseks on positiivse poole pealt uue poliitilise jõuga kaasnev teistsugune mõtlemine, mis tõstab esiplaanile mõne seni tähelepanuta jäänud probleemi.

Männik on probleemidena välja käinud lisaks eetikakriisile ka eestlaste massilise väljarände ja valitsuse tegevusetuse majanduskasvu toetamisel. IRL-ile ja Reformile peab eriti valus olema just parempoolsete endi seast kuulduv kriitika, et Eesti areng pole olnud puhas edulugu. Männiku nending Äripäevale, et „aastal 2009 kukkus Eesti majandus 14% ja tööpuudus kasvas ligi 20% juurde, mis oli rekordiliselt suur", on fakt, mida pigem üritatakse avalikus debatis maha vaikida.

Muret peaks valitsusele valmistama ka see, et seni kindlalt nende taga seisnud maailmavaatelised paremjõud on ettevaatlikult andmas Männikule oma heakskiitu. Äripäev, mis iga kord valimiste eel avalikult oma juhtkirjas IRL-i valida soovitab, on seekord asunud seisukohale, et „nii Reformierakonna kui ka IRL-iga seotud skandaalid on ammendanud mõlema partei usalduskrediidi". Seetõttu on Männik vajutanud õigele nupule - vaja on just uut parempoolset erakonda.

Maksumaksjate Liit kuulutas aga aasta maksumaksja vaenlaseks IRL-i juhtpoliitiku Juhan Partsi. Samas maksumaksja sõbra tiitli sai Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik. Sellega tunnustati Eesti Panga nõukogu samme asutuse avatumaks muutumise suunas. See väljendus panga juhtkonna uuendamises, ning positiivse muudatusena toodi välja VEB Fondiga seotud tehingute avalikustamine.

Ennustamine pole tänuväärne töö. Siiski on Jaan Männik ise võtnud endale pool aastat mõtlemis- ja organiseerimisaega, et alles peale kohalikke valimisi ideed uuest erakonnast teostama asuda. Kui kõik jätkub nii nagu täna, on uue paremerakonna sünd enam kui tõenäoline.

KESKMÕTE: Muret peaks valitsusele valmistama see, et seni kindlalt nende taga seisnud maailmavaatelised paremjõud on ettevaatlikult andmas Männikule oma heakskiitu.

KADRI SIMSON, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Jaga |