Suurlinna tuled ja äparduv haldusreform

Ega selles loos polnud midagi uut. Esmalt arendajate enesekiitus ja seejärel müügiargumendid, millest peamine oli lubadus, et uue magistraaltee valmimisel on võimalik jõuda Tallinna kesklinna 20 minutiga, aga pärast Haabersti eritasandilise ristmiku ehitamist võib kuni hipodroomini kimada kiirusega 70 kilomeetrit tunnis.

Viimasel ajal ongi kujunenud praktika, kus kõiki põllule püsti pandud taristuvaeguses vaevlevaid pilpakülasid kiidetakse nende Tallinna-läheduse tõttu. Mis on selles halba, kui pealinna lähedalolekuga praalitakse ning sellele apelleerides kinnisvaramulli üha priskemaks pumbatakse?

Kui järele mõelda, siis on aga tegemist valdade ja maavalitsuse küünilise käitumisega, sest täiesti süüdimatult võimaldatakse eraettevõtjatel püstitada elamuid, samas teades, et valla uued asukad jäävad kaupluste, koolide-lasteaedade ja kodulähedaste töökohtadeta. Omavalitsusjuhid leiavad, et pole mõtet muretseda, sest Tallinn on käeulatuses ja küll seal tööd saab. Koolikohti pole uute elanike lastele samuti tarvis tekitada, sest „eks Tallinn hari ja kasvata“. Tallinna ümbritseva „kuldse ringi“ vallajuhtidele on oluline üksnes tulubaasi kasv, mille uued elanikud kindlustavad, mitte see, kuidas inimesed elementaarse taristu puudumisel eluga hakkama saavad.

Tallinna ümbritsevatest valdadest käib erinevate arvestuste järgi linnas tööl ning toob lapsed linna kooli või lasteaeda 60–100 tuhat inimest. Nad sõidavad siia autodega, sest riik on praktiliselt hävitanud maakonnasisese ühistranspordi. Hommikul ja õhtul ummistuvad linna suunduvad teed. Seega peab Tallinn tegelema kasvava autostumisega, ehitades mitmetasandilisi ristmikke ning tõstes magistraalteede läbilaskevõimet.

Ja ikka ei olda tehtuga rahul! Lugege vaid Tallinna ummikutest pajatavatele lugudele kirjutatud negatiivsusest kubisevaid kommentaare. Nii Viimsist kesklinna tööle sõitev pangahärra kui ka Tabasalust linnasüdame kaubanduskeskusesse kiirustav pereema kiruvad linnavalitsust, et too, pendelmigrantidele mõtlemata, hoopis ühistransporti arendab ja jalakäijatele paremaid liikumistingimusi loob, selle asemel, et autodele rohkem ruumi tekitada.

Nüüd võib mõnigi maamees vihaga öelda: mis need tallinlased kiunuvad; ise tahavad pealinn olla, aga pealinnale kohaseid kulusid kanda ei soovi!

Olen nõus! Tallinn on pealinn, kuid tulubaas moodustub sarnaselt väikevaldadega. Meid päästab küll suur maksumaksjate hulk, ent pealinna ülesannet teenindada kõiki riigi kodanikke on sellise mudeli juures raske täita. Tallinlased pole kadedad ja on oma töökusega saavutanud riigi keskmisest märksa paremini toimiva ettevõtluskeskkonna, ent ärikliima võiks veelgi paraneda ning innovatiivsus hoogustuda, kui pealinnaseadus kindlustaks suurema eelarve ja vabama otsustusõiguse.

Pole saladuseks, et riigis valitsev peamine poliitiline jõud vaatab Tallinnale kipras kulmul. Kindlasti on see põhjuseks, miks rusikaid taskus hoidev seltskond pole siiani vaevunud kaaluma võimalusi, kuidas aidata Tallinnal pealinna kohustusi paremini täita. Haldusreform ei kõneta Tallinnat, sest üle 11 000 elanikuga omavalitsused pole raamatupidajalikult ette valmistatud reformi teemaks. Samas oleks just haldusreformi kavandades võinud täpselt määratleda pealinna osa riigi üldises arengus ning pealinna kohustused äri- ja logistikakeskusena. Ehk oleks reformi käigus mõistlik üle vaadata ka selliste ilmselgelt Tallinnaga ühte kasvanud asumite nagu Viimsi, Tabasalu, Maardu jt tulevik?

Eestis on üks kohaliku tähtsusega megapolis, ja seda ei saa majandada väikevallale sobivat seadusandlust kasutades.

Tihti kõneldakse talupojamõistusest, mis aitas meie esivanematel ka kõige raskematel aegadel toime tulla. Kas poleks praegugi aeg, talupojamõistusest lähtudes, sellisel kujul haldusreformile pidurit tõmmata ning mõelda, kuidas paremini kasutada Tallinna kui suurima keskuse potentsiaali ning mil viisil seda kasvatada, sest mida tugevam on Tallinn, seda paremal järjel on ka Eesti riik.

KESKMÕTE: Ehk oleks haldusreformi käigus mõistlik üle vaadata ka selliste ilmselgelt Tallinnaga ühte kasvanud asumite nagu Viimsi, Tabasalu, Maardu jt tulevik?

MAREK JÜRGENSON,

Tallinna Haabersti linnaosa vanem

Jaga |