![]() Marju Lauri tähetolmAAVO PIKKOF, 17. aprill 2002Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusest (RIKS) on saamas eraäriprojekt, mille sünnilugu ning eesmärgid paistavad kõige selgemini praeguse juhatuse esimehe, Eesti riigi kõige kõrgema palgaga naisametniku Marju Lauri karjäärist. Tema tähelend on algusest peale märgistanud isamaaliitlase, Tallinna ekslinnapea Tõnis Paltsu ärihuve. Esimene tähelend: kaabelleviseadus Bibliograafi haridusega Marju Laur sattus Kultuuriministeeriumisse jagama ringhäälingulube telesõja ajal. Seal rindelõigus jäi ta silma sideärimees Tõnis Paltsule, hilisemale isamaaliitlasest Tallinna linnapeale. Mullu oktoobris jagas Tõnis Palts Pärnu juhtimiskonverentsil "Edukas juht" oma kogemusi kuluaaripoliitikast ehk lobby'st: "Kes tahab üldsust enese poole võita, sellel soovitas Palts rünnakuloosungina kasutada "monopolide murdmist"" (EBS Õppejõudude Infoleht 26.10.2001). Kuldsed sõnad! Sest Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitjaks saanud Lauri "juhtimisel" ja Paltsu kaasautorlusel väljatöötatud ning 1999. aasta juunist jõustunud Kaabelleviseadus avas just "monopoli murdmise" sildi all Paltsu firmale kümneks aastaks õiguse kaabelleviturul Eesti Telefoni monopolile ainukesena (!) konkurentsi pakkuda. Lauri osaks jäi ülistada seda "monopoli murdmise õilsat üritust" ajakirjanduses (Äripäev 15.03. ja 27.04.2000). Elu läks siiski teisiti. Mässu tõstsid teised kaabelleviteenuse pakkujad. Õiguskantsler tunnistas Paltsu lobitöö tulemusel sündinud seaduse koguni põhiseaduse vastaseks. (Niisiis on Isamaaliidu linnapeapea ärihuvides algatanud põhiseaduse rikkumise!) Lobitöö läks nurja, vastu võeti uus õigusakt, mis hakkas kehtima 21.07.2001. Laur oli aga ustava inimesena silma jäänud. Teine tähelend: telekommunikatsiooniseadus Lauri teeneid läks Paltsul vaja järgmiseks käiguks, kui Teede- ja sideministeeriumis asuti välja töötama telekommunikatsiooniseadust. Selle põhi, mis oli juba tellitud ühelt aktsiaseltsilt, jäeti kõrvale, kui ministeeriumi asus tööle Paltsu äripartner Peep Põldsamm, kes tegi Laurist nüüd kaabelleviseaduse töörühma juhi. Lauri "juhtimisel" vahendas anglofiilist Põldsamm eesti keelde vastavad Inglise tururegulatsioonimaterjalid, millel Eesti oludega oli üsna vähe pistmist ja mille "liberaalsuse" sisuks oli Eesti Telefoni ressurssidest suure tüki andmine Paltsu firmale. Seegi seadus ei kehtinud aastat aega, hilisemad muudatused on sealt rängemad "paltsud" välja kohendanud. Kolmas tähelend: ühtse valitsusside kontseptsioon Kaks korda sai Palts nina pihta. Aga äri on paksem kui veri. Kui Isamaaliit tegi Paltsust Tallinna linnapea, pani ta omaenda asutatud Vertelson Halduse OÜ juhiks Q GSM/Tele2st lahkuma sunnitud Põldsammu. Nimelt oli tal tekkinud idee tuua Eesti mobiilsideturule neljas operaator. Sideametilt taotleti luba. Aga tarvis läks ka võrku. Põldsamm ei varjanudki, et võrku ehitama ei hakata: "Võrgud on juba olemas" (Äripäev 14.06.2001). Aga kuidas neid odavalt kätte saada? Mobiilsidekonkurentidelt vastutulekut oodata ei tasunud. Paltsule oli silma jäänud 1997. aastal 22-protsendilise riigiosalusega rajatud Valitsusside võrk. Lahendus olnuks ideaalne: keskus olemas, võrgudokumentatsioon korras, mahtu küllalt - muudkui võta üle. Juba 1998. aastal oli ta ühel vastuvõtul Valitsusside toonasele juhile Jaak Lippmaale öelnud: müü Valitsusside ära! Lippmaa saanud seda kuuldes kõnehalvatuse... Nüüd valmis valitsussidevõrgu ülevõtuks uus plaan, mis lähtus sellest, et teede- ja sideministri toolil istus isamaaliitlane Toivo Jürgenson. Laur oli süsteemis juba sees, ministeeriumi kantsler Margus Leivo "töötas kaasa". Skeem oli lihtne. Esiteks tuli Valitsusside asendada kuulekama organisatsiooniga. Ja teiseks tuli sinna kuulekamasse organisatsiooni sisse viia omainimesed, kes võimaldaksid riigi varaga eraäri ajada. Et pärast telekommunikatsiooniseaduse vastuvõttu polnud Laurile enam muud rakendust, pandi too bibliograafiharidusega daam juhtima ühtse valitsusside kontseptsiooni töörühma. Tema "juhtimisel" kirjutatud kontseptsiooni tulemusel moodustati seniste Valitsusside ja Meresidekeskuse asemele Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS). Neljas tähelend: RIKS RIKS on sihtasutus ja sihtasutuse juhtkond pannakse paika konkursi korras. Seadust eirates andis Leivo selle ameti kohe Laurile. Juhatuse liikmeteks said ametikohajärgselt Meresidekeskuse direktor ja Valitsusside direktor - too tõrges Lippmaa. Lippmaast tuli lahti saada kõige kasulikumal moel - vangerdades tema asemele juhatusse Põldsammu. Esialgu tehti Põldsammust lihtsalt juhatuse nõunik. Lippmaa vastu algatati kohtuasi. Kapo küll tunnistas, et mehel pole mingit süüd, aga juba oli Leivo teinud juhatuse koosseisus vajaliku muutuse. Põldsammust on nüüdseks saanud RIKSi tegevdirektor, juhatuse esimehe Lauri lähim võitluskaaslane. Nüüd tuli RIKSile kätte võidelda endise Valitsusside võrk. Paraku on riik seal omanik vaid 22% ulatuses, rentides veel täiendavad mõnikümmend mahuprotsenti teiselt omanikult, osaühingult Via Tel. Et tollelt põhiomanikult tema võrguosa kätte saada, algatati terve laviin segaseid kohtuprotsesse. "Seadusetäht" Laur ei taha seda võrku ilmselt mitte riigile, vaid erafirmale. See on ilmne, sest ta seab ohtu riigile kasuliku rendilepingu. RIKS maksab Via Telile keskmiselt 90 000 krooni kuus, ehkki sama teenus Eesti Telefonilt maksaks 250 000 krooni. Millega võrrelda 90 000 krooni? Lauri praegune ametikoht toob talle sisse 75 000 krooni kuus. Kui riigiside eest tasutavast 90 000-kroonisest kuumaksest käibemaks maha arvata, siis läheb üks kuu sideteenust riigile maksma täpselt samapalju kui Lauri pidamine juhatuse esimehe kohal. Nii et kuu kohta 75 000 krooni eest sidet ja 75 000 krooni eest segadust. Kumma arvelt oleks õigem kokku hoida? RIKSi võrgutaotluse taga on tunda isamaaliitlaste ärihuvi. Millekski peab ju seda võrku kasutama hakkama kui riigiasutused hinnapoliitika ning ebausaldusväärsuse tõttu (vt. eelmist Kesknädalat) RIKSi teenetest üksteise järel loobuvad. Juba on lepingu üles ütelnud või üles ütlemas Päästeamet, Tallinna linnavalitsus, Keila-Joa riigikantselei telefonijaam, Välisministeerium, Rahandusministeerium... Usaldust RIKSi kui riigisideoperaatori vastu on kaotamas ka Riigikogu ja luureasutused. Jääb vaid nentida: "Nii on kogu RIKSi loomine aga mõttetuks muutumas" (Eesti Päevaleht Online 26.04.2001). RIKS on muutumas eraäriettevõtteks. Kasu ootab sellest viies kolonn. Viies kolonn Kolonn on teatavasti rivistus, kus inimesed seisavad üksteise selja taga. Praeguse RIKSi juhatuse esimehe Lauri selja taga seisab ministeeriumi kantsler Leivo, kelle selja taga omakorda seisab isamaaliitlasest eksminister Jürgenson. Teiseks seisab Lauri selja taga RIKSi tegevdirektor Põldsamm, kelle selja taga omakorda seisab isamaaliitlasest ekslinnapea Palts. Ja kolmandaks seisab Lauri selja taga Isamaaliidu Tallinna piirkonna juhatuse sekretär Lembe Laas, kelle selja taga seisab jälle Jürgenson. Lauri praegune tööülesanne on külvata võimalikult palju segadust, algatades stiihilisi kohtuprotsesse, kus üks kostja ei tea, mida täpselt tahab teine hageja, ning üks hageja ei tea, mida ta soovib teiselt kostjalt. Mullu detsembris, minister Jürgensoni seljatagusega võis Laur kindlalt väita, et "RIKS tegutseb kohtuasjas valitsuse toel" . Uue aasta algul aga valitsus vahetus. Lauril ega Leivol ei ole enam kindlust, et uus valitsus isamaaliitlaste äri toetama asub. Kuid tänavu esimese kolme kuu jooksul jätkuvalt Isamaaliidu suurim rahastaja Palts loodab vist veel ikkagi, et saab RIKSi kattevarjus hakata riigisidevõrku kasutama oma eraäri arendamiseks. RIKSi "uuenenud strateegia" pidustustel nimetati "sihtasutuse vaimseks isaks" isamaaliitlasest ministrit Jürgensoni. Aga selle lapsukese viljastas hoopis tema erakonnakaaslane, Tallinna ekslinnapea Palts, kes kuuldavasti rihib seda kohta ka sügisestel valimistel. Laur peab nüüd üles keerutama ainult piisavalt tähetolmu, et Paltsu RIKSi-äriplaanid liiga selgesti läbi ei paistaks. Viimati muudetud: 17.04.2002
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |