Eestil on nüüd ka plaatinaraha

Riigi juubelit tähistava kolme mündi hulgas lasti käibele Eesti esimene plaatinast vermitud rahamärk. Selle diameeter on 18 mm, kaal 7,775 g, proov Pt 999. Neid on ainult 3000. Mündi nimiväärtus on 100 krooni, kuid selle ostuhind Eesti Pangas 6000 krooni. Edasist edu Eesti Pangale uutel võitudel!

Tolle mündi esikülge kaunistavad riigi nimi EESTI VABARIIK, riigi vanus 90 aastat, mündi nimiväärtus 100 krooni ja kolm rahvuslindu – pääsukest. Mündi tagaküljel on aastaarv 2008 ja Eesti riigivapi kujutis (kahjuks on see ebatäiuslik ja segane – kunstnik on seda mündi ülitähtsat riiklikku sümbolit ülemäära räsinud ja panga president pole teda nähtavasti mõistnud).

Eesti mündihuvilistele on plaatinamündid ammused tuttavad ja mõned on neil kogus olnud aastakümneid.

Plaatina avastati alles 18. sajandil. Puhta plaatina eraldas esimesena inglise keemik W. H. Wollaston 1803. aastal. Selle metalli nimetus tuleb hispaaniakeelsest sõnast platina 'hõbedake'. Maailma esimesed plaatinamündid lasti käibele Venemaal. Uurali mäetöösturid Demidovid olid juba pikemat aega seda kasutuna näivat metalli  lihtsalt hunnikusse kogunud, kuni 1828. aastal andis Vene keiser Nikolai I ukaasi, milles teatas, et Uurali aarete hulgas on avastatud ka plaatinat, mida enne seda on leitud peamiselt Lõuna-Ameerikast. Keiser soovitas selle saaduse paremaks realiseerimiseks vermida sellest münte. Selle tulemusel aastail 1828–1845 valmistatigi 3-, 6- ja 12-rublaseid plaatinamünte. Need tulid käibele ajal, mil ei teatud selle metalli õiget väärtust ning hõbeda kuni viiekordset väärtust peeti esialgu parajaks.

Kuid 1845. aasta veebruaris lõpetas Venemaa Rahanduse Erikomitee plaatinamüntide vermimise, keelas nende välismaale viimise ja lubas veel nelja kuu jooksul neid tagasi tuua. Üheks käibelt kõrvaldamise mõjuvaks põhjuseks oli odavamast metallist tehtud võltsingute  ilmumine. Selleks ajaks oli Venemaal plaatinamünte lastud ametlikult käibele järgmistes kogustes: 3 rubla (10,35 g – 203710 tükki), 6 rubla (20,71 g – 11605 tükki), 12 rubla (41,41 g – 1501 tükki). Need mündid olid valmistatud puhastamata plaatinast.

Ja alles 132 aastat hiljem, kui Moskva ja Tallinn asusid käsikäes valmistuma XXII suveolümpiamängudeks, hakati tollases NSV Liidus vermima seks puhuks ka plaatinast meenemünte. Selleks tehti viie erineva kujundusega münte, kuid igaüht kahes kvaliteedis (nii templi- kui ka peegliläikega). Kõigi nende nimiväärtus on 150 rubla, proov Pt 999, läbimõõt 28,6 mm ja kaal 15,55 g. Müntide esiküljel on riiginimetus ja riigivapp, kuid tagaküljed on erinevad. 1977. aastal vermitul on XXII olümpiamängude embleem, ja sellest edasi kannavad nad antiikaja spordialade motiive: kettaheitja (1978),  maadleja (1979), sõjavanker (1979), jooksjad (1980).

Sama nimiväärtusega ja samade tehniliste andmetega vermiti 1988. aastal ka plaatinamünt sarjast „Tuhat aastat ristiusku Venemaal“ ja sündmuse „Tuhat  aastat vanavene kirjandust. Lugu Igori sõjaretkest“ puhul. Sellest ajast on plaatinast müntide ilmaletulek Venemaal saanud kauniks tavaks.

P.S. Kasulik näide mündis sisalduva väärismetalli maksumuse arvestamiseks mingil ajahetkel.

Meie ärilehed avaldavad pidevalt teateid väärismetallide hindade kohta Ameerika dollarites troi untsi kohta (USD tr.oz). Seejuures on üks troi unts 31,105 grammi.

Näiteks maksis 19. veebruaril 2008. aastal üks toi unts plaatina 2145 USD. Sel päeval oli ühe USD kurss 10,6291 Eesti krooni. Kui palju maksis sel päeval plaatina meie uues mündis? Tehes eeltoodud andmete järgi arvutuse, saame teada, et meie esimeses plaatinamündis sisalduva väärismetalli maksumus oli tol päeval (70775 x 0,999) x (2145 : 31,105) = 5693,24 Eesti krooni.

NB! Müntide tegelik numismaatiline väärtus ja hind ei sõltu sageli neis sisalduva väärismetalli kogusest ja hinnast.

JAAN NIIN

Jaga |