Kogumispensionist võidavad rahamehed

MAI TREIAL,      08. august 2001


Valitsus esitas Riigikogule ebaküpse kogumispensioni seaduse eelnõu, milles ilmnevad üha uued puudused ning mida tuleb järjest parandada. Parandusettepanekuid laekus sedavõrd palju ning tõsiseid, et sotsiaalminister Eiki Nestor pidi eelnõu menetlemise katkestama. Valitsus tunnistas seega, et riskid, mis kaasneksid eelnõu heakskiitmisega sellises sõnastuses, nagu ta praegu on, oleksid suured.
Aastatagustes vaidlustes oli põhirõhk sotsiaalmaksu tõstmisel vähemalt kolme protsendi võrra ja sotsiaalmaksu maksmise koormuse ümberjagamisel. Valitsus sotsiaalmaksu tõstmist ei toetanud. Nüüd soovib valitsus solidaarsuspensioniks ette nähtud sotsiaalmaksu 20 protsenti ümber jagada, mistõttu praeguste pensionäride olukord halveneks. Pole siis ime, et kohustusliku kogumispensioni rakendamine tekitab pingeid.
Aprillist 2001 tõsteti vanaduspensione keskmiselt 50 krooni. Raha kulutati selleks umbes 100 miljonit krooni, kuigi tegelikult oli raha reservis kaks korda rohkem. Et raha reservi jäeti, võib järeldada, et juba kogutakse midagi pensionireformi II samba toetuseks. Reservi loomine näitab koalitsiooni poliitilist valikut. Tuletan meelde ka järgmise aasta 1. aprillist algavat pensionide indekseerimist, mille tulemusel käivitub kolmikliidu poliitika tulem - keskmise vanaduspensioni suhe keskmisesse netopalka väheneb edaspidi ühe-kahe protsendi võrra aastas, mis jõuab arvestuste kohaselt 2008. aastaks välja 29,6 protsendini keskmisest palgast.
Kuidas pensionär selle rahaga toime tuleb? See koalitsiooni ei huvita. Praegune pensionär ei peaks ju kogumispensioni seaduse rakendamiseks tooma veel üht ohvrit, makstes oma elatustaseme languse ja pensioni vähenemise hinnaga kinni suurepalgaliste tulevikupensionid.
Kõnealust eelnõu menetledes peame aru andma, et pensionisüsteemi II samba käivitamise kulud on vaja väga täpselt lahti rääkida. Praegustele pensionäridele ja nendele, kes oma vanuse tõttu ei ole kohustatud liituma kogumispensioni reformiga, tuleb otsesõnu ja ausalt tunnistada, et kogumispensioni rakendamise kulutused kaetakse riigieelarvest pensionikassa reserviga.
2001. aastal on selleks ette nähtud üle 250 miljoni krooni. Inimesed saavad aga pensionina vähem kätte ning peavad seetõttu oma isiklikku eelarvet kokku tõmbama.
Eelnõu sisaldab veel palju probleeme ja riske. On näiteks investeerimisriskid, mis jäetakse kindlustatu kanda. Või asjaolu, et pensionifondi haldur ei vastuta rahaliselt oma väärotsuste eest.
Pension hakkab tulevikus suuresti sõltuma muutustest kapitaliturgudel. Võib kujuneda olukord, kus kindlustusvõtjal, st tulevasel pensionäril enam eluaegseks pensioniks raha ei piisa. Eelnõu vajalikku kaitset ei paku, kuigi oleks ju loogiline, et investeerimisriski peab kandma riik. Praegu ei suuda riik kindlustusfondide usaldusväärsust tagada, kindlustusvõtjal pole aga mingit võimalust fondide usaldusväärsuse kontrollimiseks.
Pensionireformi kontseptsioonis on kirjas, et sotsiaalmaks jääb tööandja maksuks, seda ei jagata tööandja ja töövõtja vahel. Veel on kirjas, et sotsiaalmaks muudetakse ühtse määraga maksuks, mille laekunud summade kohta peetakse isikustatud arvestust. Nüüd on sellest põhimõttest taganetud ja valitud teine tee, kus töötaja maksab ise kaks protsenti oma töötasult teise pensionisambasse, lisaks sellele kannab Maksuamet tööandja makstud sotsiaalmaksu 20-protsendilisest pensioniosast töötaja teise samba pensionikontole neli protsenti.
Kahtlemata vähendab selline makse töötaja kättesaadavat sissetulekut. Pensioni suurus oleneb üha rohkem ka inimese elukohast. Kas tuleks kasutusele võtta nn regionaalpensioni mõiste?
Ebaõiglane on üritada kogumispensioni seadusse sisse kirjutada mõte jätkuvast majanduslikust kihistumisest. Seadus soodustab jõukamate inimeste poolt raha säästmist tulevikuks praeguste pensionäride pensioni arvel, madalama sissetulekuga inimeste ja töövõimetute inimeste õiguste piiramise hinnaga. On ka täiesti mõistetamatu, miks Eesti riigi juhtpoliitikud jooksevad ummisjalu euroaurahade järele, rakendades Kesk-Euroopa riikide tööandjapensioni süsteemi asemel mõne teise riigi pensionireformi põhimõtteid.
Näen vajadust kogumispensioni ja riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõusid menetleda koos. Sest minister Nestor rõhutas, et valitsusel olevat riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu valmis. Seal leiduvat vastused paljudele küsimustele. Kuni aga seda eelnõu Riigikogu saalis ei ole, pole ka vastuseid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)