Presidendi valimine näitab ühiskonda peegelpildis

ALEKSANDER EINSELN,      19. september 2001



Olen mitmest allikast kuulnud, kuidas kolmikliidu poliitikud maalivad välisriikide saatkondades pilti sellest, mis kole lugu juhtub siis, kui presidendiks peaks saama näiteks endise reþiimi kõrge ametnik Arnold Rüütel. See tähendavat kommunistlikku riigipööret.

Presidendi valimine telekanalites ja ajalehtedes jättis halva mulje, kuna polnud usaldusväärne. Reegleid muudeti ja oma eelistatud kandidaadile helistamine oli takistatud. Juhtunu pärast ükski saatetegija ei vabandanud. Ajalehtedes esitatud küsitlustulemused olid aga desorienteerivad ja pealkirjad valetasid.
Presidendivalimiste kampaania meie ajakirjanduses ja telekanalites on seni olnud väga ebaühtlane sisult ja pahatihti ühekülgne suunalt ning kummaliste võtetega vormilt.
Tean juba ette, et minu järgnev jutt tekitab peatoimetajates pahameelt, kuid faktid on siiski visalt mälus paljudel televaatajatel ja lehelugejatel.

Kanal 2 rikkus reegleid

Selle kanali presidendikandidaatide duellis muudeti sarja käigus korduvalt reegleid, neid samas vaatajatele ja ka osavõtvatele poliitikutele selgitamata. Lihtsalt vaikselt tehti ära. Turniirisarja alguses esitati presidendikandidaatidele saates ka raskemaid ja kergemaid küsimusi ajaloost, millele teadmine või mitteteadmine sai ühel juhul ka saate võitja ja edasipääseja suhtes otsustavaks. Siis olid need vastused palju punkte väärt.
Kuid peatselt muudeti selline kord ära ning edaspidi võis saate lõpuosas igaüks ise juba vabamalt heietada mõtteid mõnel etteantud teemal, mis mõnigi kord vastajale mugavalt suupärane või lausa ette teada tundus olevat.
Soliidsena tutvustatud telesaate puhul oli reeglite muutmine sarja käigus ja teadmata põhjustel lubamatu ning andis suured eelised hilisemates saadetes osalejatele. Kahjuks pole kuulnud Kanal 2 poolt ühtegi selgitust või põhjendust juhtunu pärast.
Selgelt oli tunda ka takistusi näiteks Arnold Rüütli poolt telefonihääle andmisel. Tean palju juhtumeid, kus oli võimatu telefonis oma häält telesaates Rüütlile anda. Kui aga neid nippe ei kasutatud ja stuudiosse sai lihtsamalt helistada, siis võitis juba opositsiooni esindaja Peeter Kreitzberg suurelt Kanal 2 saadetes või Rüütel TV 3 presidendisaates.

Kahtlased arvamusküsitlused ajalehtedes

Teine küsitav ja piinlik näidete liik on erinevate arvamusküsitluste tulemuste serveerimine lehtede esikülgedel, mis peavad tõestama koalitsiooniparteide presidendikandidaatide soodsat seisu ja suurt üleolekut opositsiooni kandidaatide ees. Toomas Savi ja Peeter Tulviste meeskonnad on kõvasti rabelenud ning koostöös suurte päevalehtedega avaldanud rahvast ja ennekõike tulevasi valijamehi veenma sihitud kahtlaste küsitluste tulemusi, kus just need kaks meest on teistest kõvasti ees.
Pole selge, mis meetodi järgi ja kui suurt hulka inimesi on küsitletud, kuid hõiskavad järeldused ilmuvad lehtedes vaksakõrguste tähtedega.
Mis erapooletusest saab avaliku arvamuse uurimisel üldse rääkida, kui tuntud sotsioloog Juhan Kivirähk ütleb lehes lausa ette, keda ja kus tuleb presidendiks valida.
Muidugi on ka tema pilk peatunud vaid Tulvistel ja Savil. Raske on sellise erapooliku etteütlemise juures loota veel Kivirähki korraldatud järgmiste küsitluste objektiivsust. Muidugi on kolmikliidul, eriti vist Isamaaliidul, kõvasti raha valimiskampaaniaks kõrvale pandud, mis nüüd paisatakse avalikkust ja valijamehi tõeliselt massilise ja omapäist mõtlemist nüristava ajupesuga töötlema.

Vaba meedia ei toimi

Demokraatliku ühiskonna vaba meedia alustoed objektiivsus, ausus, erapooletus ja tasakaalustatus on suure raha ja massilise manipuleerimise mõjul kerged painduma. Tõsiste, ausate ja rahva seas tõesti toetatud kandidaatide mahategemiseks kasutatakse igasuguseid võtteid.
Olen mitmest allikast kuulnud, kuidas kolmikliidu poliitikud maalivad välisriikide saatkondade ja ka ajakirjanike kaudu hoiatavat pilti sellest, mis kole lugu juhtub siis, kui presidendiks peaks saama näiteks endise reþiimi kõrge ametnik Arnold Rüütel. See tähendavat justkui kommunistlikku riigipööret ja Eesti iseseisvuse kadu.
Kes vähegi iseseisvalt mõelda suudab ja ajalugu mäletab, neil peaks ka viimaste päevade meedia aitama meenutada Rüütli väljapaistvat rolli ja mehist käitumist Eesti iseseisvuse taastamisel ja kaitsmisel 10 aasta eest. 1991.a augustis, kui tänane president Meri istus turvaliselt Helsingis ega kiirustanud Eestisse tagasitulekuga, oli Rüütel Eestis, juhtis noort riiki ega pagenud Vene tankide eest kuhugi. Kui kellegi meelest on aga segav tema kunagine komparteisse kuulumine, siis vaadake natuke ringi.
Poola president Kwasniewski on endine kompartei tegelane, kuid tema juhtimisel jõudis Poola kiiresti NATO-sse ja läheneb edukalt Euroopa Liidule.
Saatusekaaslast Leedut juhib praegu Arnold Rüütliga sarnases rollis olnud peaminister Brazauskas. Leedust räägitakse kui kõige tõenäolisemast NATO tulevasest liikmest Balti riikide seas.

Kolmikiidu kommunistid juhivad riiki

Või vaatame oma õue. Eesti praeguse parempoolse valitsuse üks juhtminister ja liberaalse erakonna liider on kõrge kommunistliku nomenklatuuri tegelane Siim Kallas, kolmikliidu juhtpartei Isamaaliidu tuntud tegelased on endised kommunistid Tiit Sinissaar, Sirje Endre ja Sirje Kiin.
Miks siis nende näidete varal keegi ei kurda, et Eestis on juba toimunud komparteiline pööre. Selle väärloogika järgi toimus pööre juba 1999. aasta märtsivalimistega.
Olen kindel, et Kallase, Sinissaare või Endre punane minevik ei ohusta Eesti tänast ja homset päeva. Kuid sama põhimõte peab siis kehtima ka Rüütli puhul. Mitte nii, et kes on meie mees, selle minevikku me talle ninale ei viska, kes aga vastaste seast, see saab samalaadsete asjade eest pidevalt ja armutult. Ka see näitab poliitilist kultuuri ning pole ilus, kui ühte nähtust ja sarnast minevikku hinnatakse erineva ja ebaausa mõõdupuuga.
Kui presidenti Riigikogus ei valita ning kõik hakkab valimiskogus uuesti otsast peale, siis oleks tore, kui ka ajakirjandus ning poliitikud suudaksid käituda soliidsemalt ja kultuursemalt. Rahva usaldus oma riigi vastu ning ka välisriikide arvamus siinsest poliitikast sellest vaid paraneks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)