Saksamaale ümberasujad ei saa Eestilt kingitust

TOIVO TOOTSEN,      22. jaanuar 2003


Eestist Saksamaale ümberasunute vara tagastamine või mittetagastamine on tekitanud teravaid vaidlusi kümmekonna aasta jooksul. Omandireformi aluste seaduses (ORAS) § 7 lõikes 3 on sätestatud, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega. Ehk teisisõnu - kui neid kokkuleppeid pole, siis ei tagastata ega kompenseerita midagi.

Lahkujad said Saksamaalt hüvitist

Eestist Saksamaale ümberasumine toimus 1939. aastal Eesti Vabariigi ja Saksa riigi vahel sõlmitud kokkulepete ning 1941. aastal NSV Liidu ja Saksa riigi vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt. Viimaseid nimetatakse ka järelümberasujaiks.
1941. aastal sõlmitud kokkulepped pole Eesti Vabariigile kunagi olnud siduvad ega talle mingeid kohustusi loonud. NSV Liidu ja Saksa riigi vaheliste kokkulepete kohaselt läks ümberasunute kogu mahajäänud vara, sealhulgas ka natsionaliseerimisele kuuluv vara NSV Liidu omandiks. Selle eest pidi NSV Liit maksma Saksa riigile 200 miljonit riigimarka. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega muutus NSV Liidule kuulunud ja Eestis asuv vara Eesti Vabariigi omandiks. Mahajäänud vara eest sai osa ümberasunuid Saksa riigilt hüvitist, osa aga seda ei saanud. Saksa Liitvabariik pole selle vara kompenseerimiseks endale mingeid kohustusi võtnud, seda pole teinud ka Vene Föderatsioon. Siit küsimus - mis on Eesti riigil praegu sellega tegemist? Kui mõnel ümberasujal on pretensioone, siis pöördugu Saksa Liitvabariigi või Vene Föderatsiooni poole.
Siiski, üks konks siin on. Nimelt olen kuulnud, et eriti Isamaaliidu poliitikud lubasid omal ajal välismaal viibides ümberasunutele, et ka nende vara tagastatakse. Sellest siis nende tulihingeline võitlus selle eest, et Eesti riik teeks ümberasunutele täiendava kingituse ja tagastaks nendele varad, mille eest nad on kord juba kompensatsiooni saanud - vastavalt Saksa riigi ja NSV Liidu vahelisele kokkuleppele. Muide - see, et Saksamaa kutsus Eestist ära oma kodanikud, andis siiajäänud inimesed tegelikult täielikult NSV Liidu meelevalla alla. Oli see ju selge sõnum Moskvale: meie inimesi Eestis enam pole, kes sinna jäänud on, nendega talitage, nagu heaks arvate!

Seadus tagastamist ette ei näe

ORAS ei näe ette ümberasunutele kuulunud ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist ega kompenseerimist ning jätab selle küsimuse lahendamise riikidevahelise kokkuleppe reguleerida. Sellise kokkuleppe sõlmimine Saksa Liitvabariigi või Vene Föderatsiooniga ei ole tõenäoline. Kuna kokkuleppe sõlmimine ORASe § 7 lg 3 kohaldamiseks ei ole reaalne, ei ole võimalik ka nimetatud sätet kohaldada.
Siiski tekitab nimetatud sätte olemasolu õigusliku ebaselguse, mida on märkinud Riigikohus oma 28. oktoobri 2002 otsuses nr. 3-4-1-5-02. Sellel põhjusel tunnistas Riigikohus ORASe § 7 lg 3 vastuolus olevaks põhiseaduse § 13 lõikega 2 ja §-ga 14 nende koostoimes ja kohustas seaduseandjat viima nimetatud sätte kooskõlla õigusselguse põhimõttega. Tsiteerin 22. oktoobri 2002 Riigikohtu otsuse resümeed: "Üldkogu möönab, et ORASe § 7 lg 3 põhiseadusvastasuse konstateering tähendab ebamäärase olukorra jätkamist. Seaduseandja peab selle ületamiseks andma asjakohase õigusliku regulatsiooni. Kuni seadust ei viida kooskõlla õigusselguse põhimõttega, ei saa otsustada ümberasunutele vara tagastamist või kompenseerimist ega erastada seda vara." Riigikohtu otsus tuleb täita ja ORAS § 7 lg 3 muuta.

Esitasime seaduse muutmise eelnõu

Selge on, et ORAS ei ole tunnistanud ümberasujaid omandireformi õigustatud subjektideks. 1992. aastal, ORAS-e vastuvõtmisel, jäeti siiski võimalus, et Eesti riik võib-olla sõlmib Saksa riigiga lepingud, kus käsitletakse eelkõige sõjakahju hüvitamist Eestile ning lepingute raames oleks olnud teoreetiliselt võimalik kokku leppida ka selles, kas ja millises korras tagastatakse või kompenseeritakse ümberasujate vara. Õiguslik ebaselgus tulenebki sellest teoreetilisest võimalusest - kuni see on olemas, ei saa ümberasujate vara käsutada, sh erastada kortereid.
Sellest tulenevalt esitasimegi meie - Evelyn Sepp, Anti Liiv, Tõnu Kauba ja mina - ORASe muutmise seaduse eelnõu.
Oleme kindlalt seda meelt, et sõnaselgelt tuleb kinnitada 1991. aastal tehtud otsust, et ümberasujad ei ole omandireformi õigustatud subjektid ning jätta seadusest välja viide ebareaalseks osutunud võimalusele, et ümberasujatele võidakse tagastada või kompenseerida vara riikidevahelise kokkuleppe alusel.

Algatajate ainumõeldav lahendus

Pärast seda, kui omandireform on üle kümne aasta kestnud ning suures osas läbi viidud, ei ole õige hakata laiendama omandireformi õigustatud subjektide ringi. See rikuks ühtlasi oluliselt paljude üürnike õigustatud ootust erastada eluruumid, kus nad elavad, kuid mis asuvad ümberasujatele kuulunud majades.
Samuti saaks ümberasujatele selgeks, et riikidevaheliste lepingutega ei ole võimalik neile vara tagastada ega kompenseerida. Õigustatud ootuse printsiipi ümberasujate suhtes rikutud ei ole - õigustatud subjektid ei olnud nad ORAS-e alusel nagunii, lootus saada õigustatud subjektiks riikidevahelise lepingu alusel oli aga kõigile arusaadavalt olematu. Üürnikele muutuks olukord samuti selgeks - kaob ära formaalne takistus eluruumide erastamiseks. Järgitud oleks ka õigusliku ootuse põhimõtet üürnike tarvis - kuna ümberasujad ei olnud omandireformi õigustatud subjektideks ORAS-e alusel ning riikidevaheliste lepingute sõlmimine oli ebatõenäoline, oli üürnikel alust uskuda oma õigusse ja võimalusse need korterid erastada, kus nad elasid.
Seega võimaldab esitatud eelnõu kõrvaldada õigusliku ebaselguse nii ümberasujatele kui üürnikele ning samas üürnike suhtes järgida õigusliku ootuse printsiipi, ilma seda ümberasujate suhtes rikkumata.
Ümberasunute vara tagastamise teema on Riigikogus olnud korduvalt teravate vaidluste objekt. Kolmikliit üritas hilisümberasujad tunnistada õigustatud subjektiks, kuid Keskfraktsiooni tugeva vastuseisu tõttu lükkus eelnõu kaugemasse tulevikku. Uus koalitsioon pole seda menetlenud.
Tegelikkuses aga tagastati suur osa ümberasujate varasid juba kuus-seitse aastat tagasi, ja seda eriti Tallinnas. Igal vastuvõtul käib minu juures inimesi, kes on selle tõttu sundüürniku seisundisse sattunud ja kes pole saanud kasutada oma tegelikku õigust eluruum erastada. Käesolev seadusemuudatus võimaldaks nende probleemid õiglaselt lahendada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)