Pensionitõde

04. mai 2005


Postimehes 8. aprillil avaldatud Aivar Reinapi repliigi
pisut parandatud, täiendatud ja tõepärasem variant

Juba aastaid tõusevad teise Eesti „pensionid" täpselt nii palju (vähe), kui poliitikud heaks arvavad, ning sel pole erilist pistmist pensionikassa laekumistega. Olemasolev pensioniindeks, mis paisutab kunstlikult (näiliselt) pensionikassat, annab poliitikutele hea võimaluse teha pensionäridele pidevalt erakorralisi „kingitusi". Samas hägustab pilti veel ka pensionireform oma erinevate sammastega ja nendega seotud rahavoogudega ehk I samba (pensionifondi) riisumisega.
Ehk (ammugi) oleks aeg loobuda üle kümne aasta kestnud näitemängust ja igasugustest (vigur)indeksitest ning tunnistadagi pensionid (mitte nigelad elatusrahad, vaid europensionid) riigieelarve osaks, mis tõusevad sama kindlalt nagu Riigikogu liikmete palgad, olenemata pensionikassa tuludest või inflatsiooni suurusest. Selleks oleks need vaja siduda vaid keskmise palga tõusuga nagu Toompea prominentidel.
Paljudele parteidele oleks see valus löök, sest kaoks võimalus potentsiaalsetele valijatele silma paista. Nii tore on teha kingitusi, eriti kui ise nende eest maksma ei pea. (?) Võetud kulbiga ja tagastatud teelusikaga – see on tõesti „kingitus"! Andku jumal repliigi autori naisele head meest! Vahel on päris raske teha vahet sotsiaalsüsteemi võhiku, paadunud poliitasotsiaali ja esimese Eesti tellimuse eeskujuliku täitja vahel.
Ümber kirjutanud ja tõlgendanud Aleksander Reben

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)