Põlevkivi kaevandamise lube võib ka ära võtta

URMI REINDE,      29. november 2006


Kundasse kutsuti 23. novembril kokku Keskerakonna omavalitsuskogu järjekordne seminar-teabepäev. Kõne all oli kaks teravat teemat. Nii Ida- kui ka Lääne-Virumaad puudutab põlevkivi kasutamise perspektiiv. Üle-eestilist huvi pakub uus hariduse ja maakoolide rahastamise mudel.

Teabepäeva avas Kunda linnapea Allar Aron, kes tervitas mitmelt poolt Eestist kohale tulnud omavalitsustegelasi ja märkis, et mõlemad päevakorrateemad on väga aktuaalsed. „Põlevkivi nii elektrienergia kui ka tsemendi tootmiseks on siinkandis küsimus number üks ja haridus on ju see valdkond, mis nõuab kohaliku omavalitsuse eelarvest igal pool kõige rohkem raha," nentis ta.
Esinemisjärje sai Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe, kes esitas lühiülevaate „Põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast aastateks 2007–2015", õigemini – arengukava tööversioonist. Esineja rõhutas, et liberaalses turumajanduses peab ressursi kasutamise hoob olema riigi käsutuses – kui tunnistame, et põlevkivi on riiklik ressurss.

Õlitootmise konsensusest ei piisa

„See ressurss on meile tekkinud 500 miljonit aastat tagasi, ja seda ei teki enam juurde," märkis Tammemäe. Ka põlevkivi kasutamise arengukava tuleb vaadata teiste arengukavadega seostatult, et mitte minna vastuollu teiste riiklike strateegiatega. Aastail 1999–2005 on välja antud 18 kaevandamisluba, ühtekokku 23,75 miljoni tonni põlevkivi väljamiseks aastas.
„Kui kõik loataotlused rahuldada, kaevandaksime 50 miljonit tonni põlevkivi. Kui aga riik suudab põlevkivikasutust reguleerida, poleks vaja toota rohkem kui just parasjagu vaja," tõdes Tammemäe.
Abiministri sõnul on kaevandamislubade väljastamine praegu peatatud, vähemalt kuni 2007. aasta maikuuni. Ehk seega – teema on valimiste-eelsest närvilisusest maha võetud ja lõplikud otsused langetab juba uus Riigikogu.
Tammemäe sõnul peab Eesti 2015. aastaks jõudma niikaugele, et vähemalt 8% toodetavast energiast oleks juba taastuvenergia-põhine. „Täna oleme seisus, kus see protsent on üks," ütles abiminister. „Kuidas seda arvu 2015. aastaks peaaegu kümnekordistada, selles on põhiküsimus."
Kõige olulisem, nagu ühiskonnas ikka, on riikliku huvi määratlemine. „Et energeetikapoliitika kujundajatel tekiks mingisugune konsensus. Et neil ei oleks ainult huvi põlevkivist õli välja pressida," sõnas Tammemäe.

Vaja läheks vaid 13 miljonit tonni aastas

Abiministri sõnum kõlas kui ökoloogilise reformi jätkumise kinnitus: põlevkivi kaevandamine tempos 20 miljonit tonni aastas peaks olema keskkonnataluvuse piir. Muidugi tuleks leida ka selle koguse vähendamise võimalusi. „Eesti riik võib välja öelda, et me vajame kõigest 13 miljonit tonni. Iga tonn, mis juurde tuleb, läheb õli või elektri tootmiseks."
Tammemäe väitel on orienteeritus põlevkivikeemiatoodetele palju efektiivsem ja riigile oluliselt kasulikum. „Äkki me ikka ei peaks põlevkivi põletama nii väikese kasuteguriga ja peaksime selle asemel soodustama hoopis põlevkivikeemiat? Seda võiks võrrelda ümarpuidu väljaveoga – kõik saavad aru, et mööblit eksportida on mitu korda kasumlikum."

Tammemäe edastas ka mõne soovituse. Esiteks, võtta kaevandamisluba ära nendelt, kes kolme aasta jooksul pole kaevandamist alustanud, vaid on maa-ala vaid broneerinud hindade tõusu ootuses. Teiseks, kinnistuomanikele tuleb kahjud kompenseerida. Kolmandaks, tõsiselt on vaja suhtuda teistesse energialiikidesse – eelkõige biomassist saadavasse energiasse, aga ka tuuleenergiasse. Tuumaenergeetikasse suhtus abiminister pisut pessimistlikumalt, sest tema väitel suudaks Eesti 50–75% oma energiavajadusest katta biomassi- ja tuuleenergiaga.
Kohalike omavalitsusjuhtide rohkete küsimuste tulva võiks kokku võtta ühe üldistava küsimusega Jõhvi abivallavanemalt Vello Juhkovilt: „Kuidas edasi elada?"


Teadus- ja Haridusministeeriumi abiminister Erkki Piisang käsitles hariduse rahastamismudelit. Riigikogu esimees Toomas Varek jagas Kundasse kogunenud omavalitsusjuhtidele uuemat teavet Riigikogus – ta peatus lühidalt koalitsioonilepingu täitmisel, ringhäälinguseaduse ettevalmistamisel, nn pronkssõduri eelnõude menetlemisel ning valimiseelsetel tähelepanekutel parteimaastiku muutuste kohta.
Teabepäeva lõpetuseks tutvustas Riigikogu rahanduskomisjoni liige Tiit Kuusmik 2006. aasta lisaeelarvet.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)