Tark ja rikas, loll ja vaene

KALJU KALDOJA,      05. mai 2004


Mind ajendas kirjutama üks möödunud aasta 3. detsembri artikkel, kus pensionär Sarv kirjutas: Kodanikupäeval sai aasta kodanikuks president Lennart Meri, kes enne jõulupühi nimetas üht kolmandikku eesti rahvast lollideks seepärast, et nad ei hääletanud Euroopa Liitu astumise poolt. Kuid seda ei osanud president arvutada, et peaaegu üks kolmandik ei käinudki valimas – seega on lolle eestlasi koguni kaks kolmandikku kogu rahvast.

Kes on kogu maailmas tarkadest ja rikastest rohkem häda ja viletsust toonud? Kõiki sõdu on alustanud targad ja rikkad (generalissimused ja führerid). Nemad oma tarkusega oskasid süütuid väikerahvaid okupeerida ja vangistada.
Pärast sõda, generalissimuse ajal, oli mul 7. klass lõpetatud, sain Tartu õpetajate seminari sisse ja õppisin seal kuni 1946. aastani. Detsembri lõpu poole oli koolis parteiline loeng ja saal oli õpilasi puupüsti täis. Selles rahvasummas ma minestasin ja kukkusin kokku. Kui toibusin ja tundi läksin, küsiti mind kohe. Mul oli pea alles segane ja ma ei osanud partei ajalugu puudutavale küsimusele vastata – sain kahe. Järgmisel nädalal jäi internaadis meie toas üks poiss lastehalvatusse ja suri. Karantiini tõttu ei lastud meid kooli ega koju ning ma ei saanud hinnet parandada. Jeestlasest direktor viskas mu koolist välja ja nii jäingi ma lolliks.

Tembeldati kulakuks
Hakkasin kodus isa kõrval metsalõikuse ja -veo riiklikke kohustusi täitma. Tegin seda 1949. a 25. märtsini, kui meie talu sai riikliku fabritseeritud süüdistuse – kulaklik majapidamine. Meie pere oli kuueliikmeline: isa, ema, kolm poega ja emapoolne vanaema. Kuna mina, ema ja vanaema olime parajasti kodus, tuligi meil tarkade fabritseeritud süüdistus vastu võtta ja Siberi poole teele asuda. Seal õppisin härgadega ümberkäimist ja kartulikoorte söömist, kuna olin loll. Hiljem usaldati mulle hobused ja pandi traktorile haakijaks. Kui need ametid olid selged, saadeti mind talveks traktoristide kursustele.
Järgmisel aastal õnnestus mul juba traktoristina töötada. Siis polnud enam vaja kartulikoori süüa ja kolhoosist poolt liitrit lõssi välja kirjutada. Kui meid Siberisse viidi, jäi meil ju kogu vara koju, sest pool peret jäi Eestisse.

Küll vanajumal aitab
Küüditamise ajal võttis vanaema Piibli kaenlasse, torkas käed käisesse ja ütles: "Ah, küll vanajumal aitab." Ja aitas. Ma ei tea, kust ta võttis mulle ikka pool liitrit lõssi ja muud toidupoolist. Nii ma töötasin Siberis üheksa aastat ja neli kuud. Isa saadi ka Eestis kätte ja talle fabritseeriti süüdistus 25 + 5, sest ta olevat tahtnud sõjaväge väikerelvadega tulistada. Isa sai küll enne meid koju tagasi ja registreeriti Eestisse sisse.
Kui meie 1958. aastal tagasi tulime, siis meid ei tahetud sisse registreerida. Targad Jeesti ülemused ütlesid, et me ei oskavat esineda.
Need, kes tulid 1945. aastal, olid kõik targad ja läksid ülikooli. Ju siis kommunism õpetas neid targaks, kuidas vaeseid ja lolle prügikasti tuhnima ajada.
Praegused targad ja rikkad on nii ülbed ja uhked, et ei tee küüditatuid märkamagi. Kalendrites pole taasiseseisvumisest alates isegi 25. märtsi 1949. aasta massilise küüditamise ehk leinapäeva märgitud.

Kas see on taasiseseisvunud Eesti Vabariik?
Minu isa võitles Vabadussõjas 20aastase noormehena ja mõisteti 1950. a Siberisse, minu ema, vanaema ja mina olime Siberis peaaegu kümme aastat. Nüüd pean siis sellepärast kaltsukauplusest endale riideid muretsema. Ma ei tea, kas see on nüüd taasiseseisvunud Eesti Vabariik? Ma olen selles pettunud.
Põllumaad on söötis ja võssa kasvanud, põllumajandusest ei peeta lugu. Ma ei saa aru, kuidas üks põllumajandusminister saab põllumajandustöid kallimalt hinnata, teine aga kisub hinnad jälle alla ja ütleb, et pole turgu.
Härrad, targad ja rikkad, ilma vaeste ja lollideta poleks teil ninaesist. Mõelge sellele, kui nimetate teisi lollideks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)