Hoidkem üksteist ja oma riiki!

Võidupühal, 23. juunil meenutame ning tähistame ühiselt ligi sajandi taguseid sündmusi. Võnnu lahingus Landeswehr'i võitmine on üks meie omariikluse sümboleid, mis andis tugeva aluse iseseisvuse saavutamiseks nii eestlastele kui ka lätlastele. Meie, tänane põlvkond, meenutame ja mälestame sel päeval kõiki Vabadussõjas langenud kangelasi ning tunneme uhkust oma kodumaa üle. Ühtlasi täname ja tunnustame auväärt veterane, kes on erinevatel ajahetkedel Eesti riigi ja rahva eest seisnud.

Eesti Vabadussõjas võitlesid 1918. aasta sügisest kuni 1920. aastani kümned tuhanded vaprad mehed iseseisva Eesti riigi eest. Tuhanded langesid kõige pühama eesmärgi, vabaduse nimel, ja veel enamad said raskesti haavata. Vabadusvõitlejate ennastsalgavat vaprust ei tohi tänased ega järeltulevad põlved mitte kunagi unustada. Ilma nendeta ei teaks ega tunnistaks maailma ajalugu Eesti Vabariiki, meie ühist kodumaad. Oma Vabadussõjas koges Eesti riik sõprade tõsist abi. Seda andsid vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist ning Suurbritannia sõjalaevastik.

Eesti riigi ja rahva tänutunnet ning valmidust alati oma iseseisvuse eest seista väljendab iga-aastane võidupüha-paraad. Sõjaväeparaadi traditsioon ulatub juba 1934. aastasse, kuid taaselustati 1992. aastal president Lennart Meri eestvedamisel. Meie riigi ühtsuse ja solidaarsuse märgiks on paraadi peetud peaaegu kõigis Eesti maakondades. Tänavu toimub võidupüha paraad sümboolselt Eesti–Läti piiril – Valga ja Valka linnas. Teatavasti võitlesid eestlased ja lätlased 95 aasta eest Võnnu lahingus üheskoos oma iseseisvuse nimel.

Kõik Eesti omariikluse hoidjad on ära teeninud meie austuse ka võidupüha õhtul, mil üle Eesti süttivad tuhanded jaanituled. Jaanilaupäeval lõkke süütamine on meie esivanemate jaoks alati olnud püha rituaal. Samamoodi tuleb ka meil mõista selle sügavamat tähendust. Võidutuli sümboliseerib meie rahva vabadustahet, sisemist tuld, mida põlvest põlve on edasi kantud. Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1918. aastal, järgnenud Vabadussõda ning Eesti iseseisvuse taastamine 1991. aastal on meie rahva vabadustahte kõige veenvamaks tõestuseks.

Igapäevaste kohustuste ja toimetamiste tõttu pole meil kahjuks alati meeles tunnustada kõigi tublide meeste ja naiste püüdlusi, kes Eestile vabaduse tõid ning seda lahingus kaitsesid. Lähenev pikem nädalavahetus pakub loodetavasti võimaluse lükata mõneks ajaks argimured kõrvale ning arutleda tõeliselt oluliste väärtuste üle. Vabadus ja omariiklus on jäänud kaugeks ning kättesaamatuks unistuseks paljudele meist märksa suurematele rahvastele.

Meie kallis Eesti Vabariik ei ole iseenesestmõistetav, vaid vajab alati hoidmist ja kaitset. 20. augustil möödub alles kahekümne kolmas aasta Eesti iseseisvuse taastamisest. Meie ühine kohustus on tagada Eesti riigi kestmine läbi aastasadade. Vajame selleks üksmeelt ja sihikindlust. Igaühel meist tuleb pingutada, et Eesti oleks parim koht, kus sündida, kasvada, õppida, töötada ja perekonda luua. Parim paik elamiseks ja parim paik viimsele unele heitmiseks.

Olgu igaüks meist Eesti Vabariigi patrioot, kes austab ja toetab ka kõiki oma kaasmaalasi. Hoides üksteist hoiame oma riiki.

Soovin kõigile väärikat ja pidulikku võidupüha!

KESKMÕTE: Meie kallis Eesti Vabariik ei ole iseenesestmõistetav, vaid vajab alati hoidmist ja kaitset.

JÜRI RATAS, Riigikogu aseesimees

Jaga |