Häda sundis „selvetohtriks“

Hommikune arst ütles, et temal pole õde tööl ja seepärast ei saa ta vaatlusprotseduuri läbi viia. Et õhtul saaksin sanitaarautoga Tallinnasse, aga tagasi tuleb tulla omal jalul…

Häda vaevas aga nii, et otsustasin end ise avitada. Võtsin tüki aiavõrgutraati, keerasin sellest rõnga moodi spiraali, lükkasin kurku, liigutasin ja tõmbasin välja. Siis võtsin tüki vammi, sidusin selle niidi otsa, neelatasin – ja see, mis kurgus kinni oli, läkski alla…. (Hoiatus! Sellist riskantset eneseabi ei maksa järele teha. – Toim.)

Läbielatu pani mõtlema: kas Eesti rahval on lootust saada selline valitsus, kes mõtleks oma rahvale ja teeks niisuguseid otsuseid, et viimasedki arstid ja õed ei pakiks kohvreid, ning need, kes on läinud, tuleksid tagasi? Mis prioriteedid on Eestil paika pandud? Neist kõige ohtlikum ja kahjulikum on militariseerimine – see nõuab suuri summasid, kuid inimeste turvalisus pole sellega tagatud. Kas võim ja ahnus on riigiisadel tõesti nii pähe hakanud, et selle taha ei nähtagi  enam Eesti tulevikku?

Paul Meos, Ubja küla, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa

Jaga |