Ka Noa laeval purjetas orav ninasarviku turjal

VELLO LATTIK,      18. jaanuar 2006


Loen Kesknädalast Edgar Savisaare teese, et Eesti liigub kahe partei süsteemi poole. Pean silmas 3. detsembri 2005. aasta Sillamäe volikogul avaldatut.

Erakonna esimees toetub Emori küsitlustele ja väidab, et kaks liidererakonda on ülejäänutest lahti rebinud ja vahe aina suureneb. Olevat võimalik, et pärast 2007. aasta Riigikogu valimisi jagavatki poliitikamaastikku ainult Keskerakond ja Reformierakond.
Aga Rahvaliit, sotsid ja Isamaaliit? Nende seisu loeme Ain Seppiku ennustustest, mis on avaldatud samas lehes:
„Mina ennustan, et Eesti poliitikas hakkavad jõujooned lähiajal veelgi enam muutuma. Postimees võib ju kirjutada, et Isamaaliit jäi viimastel valimistel pildile alles, kuid millise toetusega? Mis siin hõisata on? Või sotsid, ja koos nendega uussotsid, nagu ma nimetan meie endisi liikmeid seal. Läbimurret ju ei tulnud. Ning ka respublikaanid … on teel merepõhja poole. Mujale neil küll asja pole."
Viimased valimised kujunesid Viljandimaal Keskerakonnale täielikuks fiaskoks, kaotati paarkümmend kohta ja meid lõid ka isamaaliitlased. Ain Seppikule aga meenutaksin J. V. Stalini ettekannet komsomoli VIII kongressil 1928. aastal, kus isake hoiatas:
„Ajalugu kõneleb, et kõige suuremad armeed hukkusid sellest, et nad läksid liiga upsakaks, uskusid üleliia oma jõusse, arvestasid liiga vähe vastaste jõudu, jäid uniseks, kaotasid võitlusvalmiduse ja kriitilisel minutil osutusid ootamatult tabatuiks …"
Edgar Savisaare veendumuse kohaselt hakkavad peremehetsema Kesk ja reformikad. Vaevalt rahvaliitlased, isamaaliitlased, vabariiklased või sotsid seda arvamust jagavad.
Olgu otsesõnu välja öeldud, et Savisaare teesidest usun ma ainult pealkirja ja Seppiku upsakus mind teps ei veena. Püüan seda oma arvamust põhjendada.

Eestimaa Rahvaliidu XII kongressi avaldusest loeme:
„Me näeme enda ümber patriotismi kadumist, poliitilist võõrandumist ja teravat kihistumist nii majanduslikul, rahvuslikul, erakondlikul kui ka vanuselisel pinnal. Sellega kaasneb jõhker ning küüniline võitlus grupihuvide ja isikliku kasu eest … paljud eesti inimesed, sõltumata nende emakeelest ja elupaigast, ei tunne ennast ühiskonna täisväärtuslike liikmetena. Nad on kaotanud usu ja lootuse, et otsustamisel nendega arvestatakse ning neist lugu peetakse."
Eks olnud meie loosungid viimaste valimiste eel üsna sarnased?
Või võtame sotsid. Üks nende värvikamaid ja väärikamaid liikmeid, tõsiselt võetav filosoof Jaan Kaplinski nendib oma küllap üldtuntud essees „Riik rikastele":
„Esimene, rikastuv Eesti hakkab ikka enam elama oma elu, elama omaette hästi valvatud elamurajoonides, panema lapsi kodu- või välismaa erakoolidesse, ravima end erahaiglates. /.../
Teine Eesti jääb elama sama moodi peost suhu, nagu ta elab nüüd ja elas nõukogude ajal."
Eks ole needki laias laastus Keskerakonna seisukohad?

Maarahva meelest
On Keskerakond, sotsid ja Rahvaliit sedavõrd sarnased, et võiksid vabalt leivad ühte kappi tõsta ja olekski üks Savisaare suurerakond loodud. Teise paneksid paika liitunud reformikad, isamaaliitlased ja vabariiklased ning oleksimegi tõotatud maal, absoluutses oligarhias.
Aga me teame kõik, et sellistest liitumistest ei tule midagi välja. Meenutagem vahva sõduri Shveijki heietusi, kus ta tsiteerib major Blüherit:
„Sõdurid, iga ohvitser on iseenesest täiuslikum olend, kellel on sada korda rohkem mõistust kui teil kõigil kokku. Teie, sõdurid (loe: partei lihtliikmed), ei suuda ohvitserist üldse midagi täiuslikumat kujutleda isegi siis, kui te pingutaksite oma aju kogu eluaja."
Sellega haakub toredasti Ain Seppiku väide demagoogide vastu, kes süüdistavad kindralstaapi oma ohvitseride paigutamises kõrgetele kohtadele:
„Meedia tõmblemine keskerakondliku laiutamise vastu on kohatu. Ükski erakond ei saa ennast teostada niisama pealt vaadates, kuidas teised tegijad istuvad kõrgetel ametikohtadel."
Seppikul on tuline õigus, Keski, sotside ja rahvaliitlaste liitumine jätaks hea palga ja tuntud ametikohata tosinaid vankumatuid tinasõdureid. Ja mis veel hullem – juhtliidri kuulsust ei jätku ka kõigile kolmele tänasele liidrile: Padarile, Reiljanile ega Savisaarele.
Kes peab taanduma, kas Edgar või Villu? Lollimat küsimust annab välja mõelda ja sellepärast liitumist ei tulegi.
Sirgeseljalisemalt ja ausamalt, kui Ain Sappik seda teeb, polegi loosungit „omad mehed pumba juurde!" võimalik lahti seletada. Lisagem siia lausekene „annab kindralstaap polgu, annab ka aru!" ja kõik on kenasti paigas.
Ah et polk koosneb sõdureist? Keda täitanud soldat üldse huvitab? Veel kord mõte Seppikult: „Riigikogu fraktsiooni liikmed on kõik lipud ja kuningad."
Meenutaksin veel ühe kolumnisti öeldut:
„Vaevalt saab kellelegi pakkuda suurt huvi organisatsioon, kus maksa vaid liikmemaksu, kuula ära koosolekutel etteloetavad õpetussõnad, aplodeeri ja hääleta ettenähtud ametikohale ettemääratud kandidaadi poolt. See tuletab vägagi meelde omaaegse Viljandi pastori Lattiku määrangut ristikogule kiriku liikmete rolli kohta kiriku elus: „Maksku kõik maksud ja pidagu lõuad!"
Kas Jaan Lattiku tuntud lendlause puudutab vaid partei lihtliikmeid? Möödunud suvel avanes grupil erakonna Viljandimaa noorliikmetel võimalus külastada Toompea lossi, kus Toomas Varek kenasti selgitas, kuidas fraktsiooni töö käib:
„Kõik vaidlused vaieldakse lõpuni selgeks selles ruumis, selle suure laua ümber. Suurde saali hääletama lähme alati ühtsena, juba ette kindlad olles, et kõik vajutavad õiget nuppu, et üllatusi ei tule."
Kujutlen end riigikogujana, valge sitsiva spitsina ja urgitsen: „Aga kui tegu on mingi viiendajärgulise tähtsusega seadusega? Kas siis võiks lubada rahvaesindajail rivituna minna ja anda neile vaba voli otsustada, millisele nupule vajutada, olla poolt või vastu? Kas sellist vaba valiku õigust on saadikuile aastate jooksul kas või kordki võimaldatud?"
Ain Seppik tõmbub näost roosaks. Mõte tundub fraktsioonijuhile sama ketserlik kui viimsele Rooma paavstile homoabielud: „Loomulikult ei ole! Sest see poleks enam demokraatia, vaid monarhia!"
Loodus on tolerantne ja hästi hooldatud valged spitsid on toredad koerad. Seppik on jurist nagu minagi, aga ta vaateid demokraatiale ja anarhiale ma küll ei jaga.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)