Savisaar: valitsus takistab pealinna arengut

TOOMAS RAAG,      19. detsember 2007


Edgar Savisaar ütles laupäeval Jõgeval Keskerakonna volikogus peetud poliitilises ettekandes, et 2008. majandusaasta tuleb Eestile kui üks keerulisemaid ja pingelisemaid taasiseseisvumisest alates.

Savisaare sõnul ei saa süüdistada ega peagi süüdistama kõiges valitsust. Euroopa majanduskliima on jahenenud ja maailma aktsiaturgudel toimuvas praegust Eesti valitsust tõesti süüdistada ei saa.

„Küll aga selles, et nii oma tegevusega kui ka tegevusetusega süvendatakse praegust keerulist olukorda veelgi," märkis Savisaar. „Selle asemel, et tõdeda olukorra keerukust, jätkatakse halleluuja-laulmist ja proovitakse poolvägisi kõigile selgeks teha, et olukord on suurepärane, pessimismiks pole põhjust, ning olukord, mis on niigi hea, saab minna ainult paremaks."

Valitsuse kriitikute hulk suureneb

Savisaar ütles, et üha enam ühiskondlikke organisatsioone ja kutseliite arvustab valitsuse majanduspoliitikat ning riigieelarvet. „Tööandjate Keskliit, kes alati on toetanud Reformierakonna parempoolset majanduspoliitikat, on vist esmakordselt valitsuse suhtes ülikriitiline. Rahandusminister Ivari Padaril soovitatakse lausa tagasi astuda, sest ta ei suuda adekvaatselt hinnata ei selle aasta ega järgmise aasta majanduskeskkonda. Suurärimees, ka parempoolne Jüri Mõis soovitab peaminister Andrus Ansipil tagasi astuda ja leida endale jõukohasem töö kui Eesti valitsuse juhtimine."

Keskerakonna esimees arvas ka, et majanduslangus ei ole veel põhja saavutanud. „Järgmise aasta majanduskasvu prognoos on praegu 4 ja 5 protsendi vahel, tõenäoliselt kujuneb ta aga vaevaliseks kaheks või kolmeks protsendiks. Hinnatõus jätkub. Kui praegu on inflatsioonitase ligi 10 protsenti, siis järgmisest aastast, tänu tõstetavatele aktsiisidele, mõõdame inflatsioonitempot juba kahekohalise numbriga."

Savisaare hinnangul on kahekohaline inflatsioon iga valitsuse häbiplekk. „Jääb vaid üllatuda valitsuse tahtmatusest midagi ette võtta," ütles ta.

Savisaar ütles, et on teinud ettepanekuid, kuidas leevendada majanduslanguse tagajärgi. „Kui mõni kuu tagasi kirjutasin, et riik peaks laenu tagasimaksmisega hätta sattunuid aitama, oli koalitsiooni reaktsioon negatiivne - öeldi, et parempoolsed valitsused ei sekku eraisiku ja finantsasutuste omavahelistesse asjadesse. Samas Ameerika Ühendriigid, maailma kõige parempoolsema ja vabama majandusega riik, kaalub eluasemelaenuga hättajäänud maksumaksjaid tõsiselt aidata."

Pealinna areng on ka riigi areng

Savisaar peatus oma kõnes ka pealinna ja riigi suhetel. Ta ütles, et ei saa tõmmata joont Tallinna ja riigi vahele, sest pealinna areng on ka riigi areng. „Hiljaaegu Tallinna traditsioonilisel visioonikonverentsil tõdesid eelmised linnapead erakonnast sõltumata, nii Tõnis Palts kui ka Jüri Mõis ja isegi reformist Ivi Eenmaa, et riik on keeranud Tallinnale selja."

Praeguse linnapea Savisaare sõnul on Tallinn ainus omavalitsus Eestis, kelle puhul linna läbivate riigimaanteede lõigud on linna omandis, mistõttu ei finantseeri riik nende teelõikude korrashoidu.

„Samal ajal asuvad linna territooriumil ka riigi jaoks olulised infrastruktuuri ettevõtted, nagu lennujaam, sadam ja raudtee. Tallinnas asub enamik riigiasutusi ja välissaatkondi. Tallinn on korduvalt taotlenud toetust uute teede ehitamiseks ning linna läbivate maanteede teelõikude rekonstrueerimiseks, kuid siiani on toetus olnud tagasihoidlik, et mitte öelda – olematu, arvestades kaasaja nõudeid infrastruktuurile."

Savisaar tõdes, et Tallinn on seaduse järgi sätestatud Eesti Vabariigi pealinnana, kuid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses puudub seni regulatsioon, mida see tähendab Tallinna linna jaoks.

„Reguleerimata on pealinna staatusest tulenevad riiklikud funktsioonid, nende täitmise ja finantseerimise kord. Tallinnas asub palju riikliku tähtsusega hooneid ja objekte: raekoda, Raekoja plats, Vabaduse väljak, lauluväljak, Kadrioru park, loomaaed, botaanikaaed jpt, mille heakorrastamist toimetab täna täies ulatuses Tallinna linn. Tallinn on korduvalt taotlenud raha nii lauluväljaku, loomaaia, botaanikaaia kui ka Kadrioru staadioni investeeringuteks. Siiani on toetust saadud vaid üksikutel erandjuhtudel lauluväljakule ja loomaaiale."

Savisaare sõnul avaldab 2008. aastaks planeeritud aktsiiside tõus tõsist mõju kohalike omavalitsuste kuludele, sh ühistransporditeenuse osutamise kuludele. „Tallinn taotles eelarveläbirääkimistel riigiga aktsiisitõusust tulenevate transpordikulude kompenseerimist, kuid see taotlus ei leidnud riigi toetust. Linn on korduvalt taotlenud vahendeid ühistranspordiseadusega ette nähtud sõidusoodustuste kompenseerimiseks, kuid linna taotlusi pole kordagi rahuldatud."

Keskerakonna esimees ütles, et vaatamata riigi hoolimatule suhtumisele pealinnasse saab Tallinn endaga hakkama. „Palgad avalikus sektoris kasvavad Tallinnas vähemalt samas mastaabis nagu riigis. Mõnes valdkonnas (näiteks spordi- ja noorsootöötajatel) isegi enam. Ainult ametnike palgad kasvavad Talllinnas vähem kui riigis – Tallinnas suurenevad need 17 protsenti, riigiaparaadis keskmiselt 20 protsenti."


[Hugo Hiibuse karikatuuril rahandusminister, käes 2008. aasta riigieelarve, nutab: "Raha pole kunagi piisavalt!" ja valitsusjuhil on näpp taeva poole püsti: "Jätame need vaesemad esialgu kõrvale, nendega me viie rikkama riigi hulka ei jõua..."]

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (36)