Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Streikide ja meeleavalduste põhipõhjus Euroopas

HEINO LEVALD,      01. detsember 2010

Kreekas korraldati meeleavaldused palkade kärpimise vastu, Prantsusmaal toimusid seoses pensionile mineku ea tõstmisega streigid ja tekitati mootorikütusepõud, Inglismaal on alanud hariduseelarve kavandatud kärbetega seotud protestid. Meie meedia näitab eeskätt protestimisega kaasnevaid huligaansusi ja korratusi, püüdes mõista anda, et põhjuseks on osaliste primitiivne saamahimu.
 

Ent kui süveneda toimuva tegelikesse põhjustesse, mis ilmneb plakatitest ja taustinformatsioonist, siis selgub, et tegelikult toimub nendes maades teadlik protest riikide võimetuse vastu oma majandust efektiivselt korraldada. 

Majanduslikult efektiivses riigis on kulud piisavalt kontrolli all ja tulud sellised, et võimaldavad riigil oma ülesannetega toime tulla ning luua reserve raskete aegade ületamiseks.  Sellise maa näiteks on  sotsiaalse turumajandusega  Saksamaa. Kuid rida liberaalseid riike on elanud üle jõu ning kulude katteks võtnud suuri laene.  Nüüd, kui üldine majanduslik olukord on raskem,  selgub, et raha eelarve tasakaalustamiseks ja võlgade teenindamiseks tuleb võtta inimeste arvelt.

 

Eestis lepitakse liberaalse ülejõuelamisega

Eestis sellega lepitakse, kuid sealsed inimesed teavad, et puudujäägi vältimiseks ja riigieelarve tasakaalustamiseks on ka teine tee - riigi majandusliku efektiivsuse suurendamine. Selleks on vaja teha tulukaid investeeringuid, et nendest saada dividende ja makse, kuid neid pole tehtud. Liberaalsed valitsused  loodavad vaid erainvestoritele. Ent need, olles saanud kriisist kõrvetada ning nähes globaalse majanduse arengutrende ja rahasüsteemidel kujunenud  probleeme,  investeerivad Euroopa riikide asemel järjest enam  hoopis mujale. Selle tagajärjel kuivab kohalik tulubaas üha  enam kokku ning väiksemaks muutuvad ka riigipoolse investeerimise võimalused, kui riik neid ka teha tahaks.

 

Väljapääs oleks sotsiaalne turumajandus

Ühelgi maal ei hakka rahvas meelt avaldama ainuüksi sellepärast, et riigivõlg on liiga suur ja eelarve puudujäägiga või et väliskaubanduse bilanss on negatiivne. Inimeste tänavale kutsumise ja tuleku ajendiks on  alati midagi nende jaoks konkreetset: palkade kärpimine, pensioniea tõstmine, hariduskulude vähendamine. Ent praeguste sündmuste kaugem ja peamine mõte on sundida riike oma majanduse tõhusust tõstma, et oma kohustusi inimeste vastu paremini täita. 

Meeleavaldused ja streigid on opositsiooniliste jõudude äärmised vahendid, vähendavad riigi majanduslikku efektiivsust veelgi ega saa kesta kaua. Küll aga annavad need märku, et riigid peavad oma majandust tulemuslikumalt korraldama ja inimestest rohkem hoolima. Seda võimaldab sotsiaalne turumajandus.

 

[esiletõste]

Kui süveneda meeleavalduste tegelikesse põhjustesse, mis ilmnevad plakatitest ja taustinformatsioonist, siis selgub, et nendes maades protestitakse teadlikult riikide võimetuse vastu oma majandust efektiivselt korraldada.

  HEINO LEVALD, majandusspetsialist

 

---------------------------------------------------

Õnnitleme head autorit HEINO LEVALDIT 80. sünnipäeva puhul!

Soovime juubilarile  jätkuvalt  vahedat sulge ja teravat pilku majanduse suundumuste jälgimisel nii Euroopas kui ka kodumaal!

 

Teie Kesknädal



Viimati muudetud: 01.12.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail