Kolm küsimust Eesti sõbrale

Enn Anupõld,      31. jaanuar 2007


Seppo Sarlund on Soomes tuntud poliitik, ühiskonnategelane ja ajakirjanik. Erakonna – Soome Keskpartei – valis ta noore mehena. Ta on kuulunud partei juhatusse ja parlamendirühma, olnud mitme ajalehe, ka Keskpartei häälekandja Suomenmaa peatoimetaja. Meie laulva revolutsiooni aastatel aitas ta Finnairi asepresidendina korraldada meie tollaste poliitikute ja kultuuriinimeste lende Euroopasse ja üle ookeani. Suuresti tema kaasabil lendas 1991. a. sügisel Eesti Vabariigi delegatsioon Ameerikasse, et heisata meie lipp ÜRO peakorteri ees. Sama aasta kevadel lendas Sarlund Eestisse – avama Finnairi regulaarliini Helsingi ja Tallinna vahel. Sarlund käis siis Arnold Rüütli juures saamaks toetust mälestuskivi püstitamiseks vahetult enne sõda alla tulistatud Soome reisilennuki hukkumispaika Keri saarel. Aktiivse osalejana ühiskondlikus elus ja suurepärase suhtlejana on ta olnud mitmete kodanikuühenduste juhiks, on ka Soome–Vene Ühingu volikogu esimees. Poliitikud kutsuvad teda "halliks kardinaliks". Mitu aastakümmet kuni tänaseni on ta olnud üks oma partei valimisstrateegia kujundajaid. Kaks aastat tagasi andis president Tarja Halonen Seppo Sarlundile meedianõuniku tiitli.
Saime neil päevil taas Tallinnas kokku. Küsisin vastust kolmele päevakohasele küsimusele. Alustasime valimistest, mis nii Soomes kui ka Eestis toimuvad märtsis.

E.A: Mida Soome Keskpartei rõhutab oma valimiskampaanias? Milline praegune kampaania Soomes üldse välja näeb?

S.A: Meil on uudne valimisloosung "Nagu hääletaksid enda poolt". See viitab, et valimisprogrammis on palju inimese argipäeva puudutavaid probleeme. Eelkõige tööhõive parandamine, ettevõtluse ergutamine ja sotsiaalhoolde-aukude lappimine. Viimased aastad on näidanud, et eriti haigete ja vanurite hooldamisel on veel palju teha.
Möödunud nädalal Tamperes avalikustatud Keskpartei valimisprogramm on 32 lehekülge pikk ja seal on 270 mitmesugust ettepanekut. See on mõeldud uue valitsuse alusdokumendiks. Kuna meie partei juht Matti Vanhanen on ülivõimsalt kõige soositum peaministrikandidaat, saab see programm tema esituses eriti suure kaalu.
Vanhanenile järgnevad praegu suure vahega Koondpartei Jyrki Katainen ja sotsiaaldemokraatide Eero Heinäluoma. Vanhaneni on loomulikult aidanud ka Soome äsjane EL-i eesistujaroll, mil ta oli tavalisest palju rohkem avalikkuse ees ja meedias ning kõrges rahvusvahelises seltskonnas.
Ent see pole ainus seletus. Vanhanen on pea nelja aasta jooksul teinud kõvasti tööd, süvenenud probleemidesse ja loonud rahva silmis endast usaldusväärse pildi.
Keskpartei teeb ettepaneku, et järgmise nelja aasta jooksul lisataks avalike teenuste parandamiseks 1,5 miljardit eurot. Jätkataks tulumaksu alandamist eriti väikese sissetulekuga inimestelt. Eesmärk on vähendada toidukaupade hinda tõstvat käibemaksu. Tõstetaks väiksemaid pensione ja toetataks õppureid.
Peaministri arvates tagab Keskpartei programm stabiilse majanduse, parema tööhõive, innovatsioonipoliitika jätkumise, ettevõtluse ja töömotivatsiooni tugevnemise. Tööelu kavatsetakse arendada töötegijate ja ettevõtjate koostöös. Parandama peab ka naiste ja meeste võrdõiguslikkust tööelus. Immigrantide lisandudes muutub sallivus teooriast praktikaks, sest üha sagedamini ongi töökaaslaseks ja kliendiks uussoomlane.

Tugev majandus võimaldab hoolitseda nõrgemate eest, et käimasoleva haldusreformiga tagataks samad teenused kolkaküladest pealinnani. Siia kuuluvad infrastruktuur, kodumaine ja taastuvenergia, senisest puhtam õhk. Keskpartei pole vastu energiatarviduse tagamiseks uue tuumajaama rajamisele.
Maksupoliitika on alati kõiki huvitav osa valimisvõitluses. Üleilmastumisprotsessis tuleb võidelda soomlaste omanikuõiguste eest. Tahame vähendada pärandimaksu. Maksundust tuleb kogu aeg kasutada konjunktuuripoliitika vahendina. Erilist tähelepanu pöörame vähem teenivate inimeste maksukoormuse kergendamisele nõnda, et see edendaks sotsiaalset õiglust. Toidukaupade maksustamise alandamisest saavad kasu needki, kes ei võida tulumaksu vähendamisest, nagu õppurid ja pensionärid. See lisab ka tööhõivet.
Soome põllumajanduspoliitikas on keskne peretalude tuleviku turvamine. Peame tõrjuma need EL-i poliitika võimalikud ohud, et kogu maal pole võimalik põldu harida. Soome on suur eriliste tingimustega Põhjamaa – EL peab seda arvestama. On suur vahe Lõuna-Soome õunakasvatusel ja Lapi põhjapõdramajandusel. Me usume oma maamajanduse tulevikku – praegune heaoluühiskond peab tulevikus üha enam lugu kodumaisest puhtast toidust.
Välispoliitikas peab Keskpartei tähtsaks EL-i arengu kindlustamist ning selle heade suhete edendamist Venemaa ja USA-ga. Soomel on tegusad koostöösuhted kõigi naabermaadega, ja siit on hea jätkata.
Kõigil Soome parteidel on siiski palju sarnaseid pürgimusi, suuri erinevusi ei ole. Kõige selgem vahe on NATO-küsimuses. Koonderakond ja Rootsi Rahvapartei toetavad liitumist, teised aga on liitumise vastu. Vaid neljandik soomlastest on NATO-ga liitumise poolt.
Soomlased leiavad, et parim viis tagada Soome julgeolek on tugev osalemine EL-i ja ÜRO poliitikas ning head naabrussuhted, ka Venemaaga. Soome ei seo oma julgeolekut NATO-ga, vaid targa koostöövalmis välispoliitikaga ning iseseisva kaitsevalmidusega.
Keskpartei valimisstardis on uusi jooni – näiteks rockkontsert ja jääkeeglivõistlus. Meie kandidaatide seas on legendaarsed suusatajad Juha Mieto ja Jari Isometsä. Valdav osa meie kandidaatidest on loomulikult tuntud poliitikud ja riigitegelased.
Kampaania pole veel täistuure võtnud. Eduskund lõpetab veebruari keskel, ja siis võimaldub kõigil rahvaesindajatel söösta valimisvõitlusse.

E.A.: Soome oli alles EL eesistujamaa. Kuidas te enda arvates hakkama saite?

S.S.: Arvame, et päris tegusalt. Oleme teistelt riikidelt kõvasti kiita saanud. President Putin käis kaks korda Soomes ning need käigud tugevdasid EL-i ja Venemaa suhete aluseid. Leiti, et on võimalik kujundada EL-i ühtset energiapoliitikat. Soomel on positiivset kogemust energiakoostööst Venemaaga, millest on kasu kogu Euroopale. Samal ajal püüab Soome suurendada oma energiatootmist. Seepärast hülgas valitsus välismaiste ärimeeste plaani rajada rajada Peterburi lähedale Soome lahe põhja uus elektrikaabel. Leiame, et ka metsade ja põldude bioenergial on tulevikku.

E.A.: Te olete osanud kõigi naabritega hästi läbi saada. Milline on selles kodanikuühenduste roll?

S.S.: Suhetes Eestiga on märkimisväärne Tuglase Seltsi tegevus, kuigi sellel pole palju liikmeid. Meil on kolm suurt ja mõjukat sõprusühingut: Põhjala–Norden, Soome–Ameerika ja Soome–Vene ühing. Kõigil neil on umbes 15 000 liiget.
Iseloomulik on soomlaste suhtumine sõprusühingute tegevusse. Möödunud sügisel arvas kultuuriminister eelarvekõnelustel, et sõprusühingute riiklikku toetust tuleks vähendada, et hankigu eri projektidega ise oma tegevuseks raha. Eduskund otsustas nagu üks mees toetust mitte vähendada. Leiti, et kodanikuühendustel on varasemast suurem roll, eriti EL-i ja Venemaa suhete arendamisel.
Soome–Vene Ühingu eestvõttel peeti möödunud aasta novembris Vene-kontaktide arendamiseks laiapõhjaline Euroopa kodanikuühenduste konverents. Oli väga avameelne arutelu. Tänavu toimub samateemaline kokkusaamine Saksamaal ja tuleval aastal Venemaal.
Nõukogude Liidu ajal oli ühingul Soome–NL omamoodi poolametlik staatus. NL-i kadumise järel leiti, et ühing on vähemasti niisama oluline kui enne. Ühised majandusseminarid ja kultuurifoorumid, sõpruslinnade kokkusaamised ja koolitusprojektid teenivad kahe naabermaa häid suhteid. Kevadel kogunevad Lappeenranta sõpruslinnade esindajad, traditsiooniline kultuurifoorum on tänavu Tveris.
Võiks öelda, et Soome–Vene Ühingu tegevus jõuab igal aastal sadade tuhandete soomlasteni. Nõnda luuakse eeldused turvalisele tulevikule, hajutatakse eelarvamusi, tuuakse inimeste argiellu rõõmu ja mitmekesisust. See ei kuulu enam tänasesse päeva, et riigid ja rahvad tunnevad end vaenlastena.

Seppo Sarlundiga ajas juttu Enn Anupõld


AKEN
Keskpartei teeb ettepaneku, et järgmise nelja aasta jooksul lisataks avalike teenuste parandamiseks 1,5 miljardit eurot. Jätkataks tulumaksu alandamist eriti väikese sissetulekuga inimestel. Eesmärgiks on vähendada toidukaupade hinda tõstvat käibemaksu. Tõstetaks väiksemaid pensione ja toetataks õppureid.


PILDI ALLKIRI:

EESTLASTE MÄNGUMAAL: Soomlased leiavad, et parim viis tagada Soome julgeolek on tugev osalemine Euroopa Liidu ja ÜRO poliitikas ning head naabrussuhted, ka Venemaaga. Soome ei seo oma julgeolekut NATO-ga, vaid targa koostöövalmis välispoliitikaga ning iseseisva kaitsevalmidusega. Eestlastel käib kõik vastupidi.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)