![]() Richard Lint – üks ainulaadne kultuuritöötajaKLARISSA LANGENBRAUN, 27. mai 2009Ärgem unustagem Eestimaa juubilare, kes pole saanud tõusta maailmakuulsusteks, kuid kelle panus oma Eesti heaks on hindamatu. 3. juunil on nimeka paidelase Richard Lindi 90. sünniaastapäev.
Tartumaalt Puhjast pärit noor kirjandushuviline õppis Treffneri gümnaasiumis ja igatses saada näitlejaks, kuid sõda purustas üheksalapselise renditalupere esiklapse unistused. 232. polgu taganemistee viis ta Venemaale – Pihkva alt Staraja Russani. Kui eestlased 1941. a. oktoobris rindelt ära võeti, nägi ta nälga ja pidi rügama Uurali tööpataljonis. Väsimatu hingega noormees aga kasutas oma andeid sõjakaaslaste vaimu ülalhoidmiseks: luuletas rivilaule ja tegi vemmalvärsse, joonistas välklehti, oli rindekirjasaatja. 1944. a. septembris saabus Lint operatiivgrupi koosseisus Järvamaale ning sai ajalehe „Uus Järvalane“ vastutava toimetaja kohusetäitjaks. Järgnes vastutusrikas ja ohtlikki töö „Järvalase“, „Stalinliku Tee“ ja „Võitleva Sõna“ toimetuses – kokku 14 aastat. Lehetöö kõrval leidis ta aega ja jõudu isetegevuse jaoks. 14. ja 15. juulil 1945 peeti Lindi kaasosalusel Paides ENSV esimene töötava rahva laulupäev. Toimetuses pani ta käima esimese ajalehetöötajatest agitbrigaadi. Teda jätkus igasugustesse kultuuritööd korraldavatesse komisjonidesse. 1958-1962 juhatas Lint Paides rajooniraamatukogu, seejärel oli Paide tööstuskoolis nr. 16 direktori abi kultuuri- ja kasvatustöö alal. 1966. a. pühendus täielikult kultuuritööle – oli rajooni kultuurimaja instruktor, seejärel rajooni klubitöö vanemmetoodik. 1978. aastal pälvis ta ENSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse. Tänu nakatava energia poolest päris kaugelgi tuntud Richard Lindile, kel oli erilist oskust kaasata inimesi kultuuri tegema ning leida aina uusi ja huvitavaid töövorme, sündis Eestis omalaadne ja heal tasemel kultuurialane ettevõtmine – rindesõprade päevad (esimene peeti 16. ja 17. juulil 1971 Paides, kus 22. septembril 1967 oli alustanud esimesena tööd sõjaveteranide ansambel). Need üritused pakkusid endistele relvavendadele palju tegutsemisrõõmu (selliseid ansambleid oli lõpuks 20 ja osavõtjaid oli ligi 400, lisaks 40-liikmeline puhkpilliorkester), rahvas aga sai toredaid kontserdielamusi. ?hiselt sündisid uued laulud, pandi kokku uhked kontserdikavad. Ansambel „Rindesõbrad“, mille juhiks oli Richard Lint, andis aastail 1967-1985 kokku 1103 kontserti 332 300 kuulajale. Rindesõprade ühislaulupäevi peeti 32 aasta vältel. Uuralite taga Kamõšlovis käidi tähistamas Eesti Korpuse sünniaastapäeva. Eesti sõjaveteranide laul pääses üleliidulisele teleekraanile - see tagas tuntuse kaugeiski paigus. Kultuuripõldu kündis Richard (Riho) Lint 17 aastat. Tema sulest ilmusid klubitöö alased kogemuslikud brošüürid, stsenaariumikogumikud, laulutekstid. Kui 1981. aastal asus ta tööle Paide kutsekeskkoolis nr. 25, hakkas see kool saama vabariiklikel taidlusülevaatustel esikohti. Tööinimeste kasvatamisele aitasid kaasa fotoring, rahvatantsurühm, luulering, näitering jt. Kas on selge, miks nii paljud armastasid ja mäletavad siiani Richard Linti? Sest ta oli inimene, kes elas oma tööle, kutsumusele, tegutses kaasinimeste röömuks ja innustuseks. Oleks selliseid inimesi vaid rohkem! Küsigem endilt: kas me suudame ja tahame olla sellised? KLARISSA LANGENBRAUN, LEONHARD PRUUS, juubilari kaasteelised
Viimati muudetud: 27.05.2009
| Tagasi uudiste nimekirja |