![]() Kesk/Reformi plussid ja miinusedALLAN ALAKÜLA, 16. jaanuar 2002Täna on vara öelda, kas Kesk/Reformi valitsuskoalitsioon Toompeal tekib või mitte. Kuna mõlema partei volikogud on aga läbirääkimiste alustamise heaks kiitnud, siis on paras aeg rivistada üles tõenäolisima valitsusvariandi plussid ja miinused. Esiteks Maailma vaade elik see kuidas koalitsioon välismaalt paistab. Mis on veel loomulikum kui Liberaalsesse Internatsionaali juba kuuluva ja sinna veel püüdleva Keskerakonna koaleerumine. Ka Koonderakond sai Libinterni ju sisse kui võttis Reformi 1995. aasta lõpul Keskerakonna asemele KMÜ valitsusse. Niisamuti võiks Reformi toel Libinternis läbi lüüa seekord ka Keskerakond. Libinterni püüdlev Keskerakond peaks programmiliselt ühte valitsusse Refomiga mahtuma igatahes paremini kui Sotsinternis olevad Mõõdukad. Praktiliseks probleemiks on Reformilt seni Londonisse läinud tugevad signaalid, et Kesk ja eriti selle liider Savisaar liberaalide sekka ei passi. Koalitsiooni puhul Keskiga tuleb Reformil see kala paratamatult alla neelata. Kolmikliidu parteide haakimine rahvusvahelisse konteksti on siiski delikaatne teema: Mõõdukad ütlevad täna õigusega, et Reform on äärmusliberaalne partei ja nendega oli seetõttu koostöö raskem kui kristlik-demokraatliku (konservatiivse) Isamaaliiduga. Samas näiteks Suurbritannia Liberaaldemokraadid ja Saksamaa Vaba Demokraatlik Partei (mõlemad Libinterni juhtivaimad partei) asuvad selgelt oma maa konservatiivide ja sotside vahel. Seega Keskerakonna Libinterni jõudmisel tekib võimalus, et liberaalne maailmavaade saab ka Eestis Lääne-Euroopas ja Põhjamaades levinud koha konservatiivide ja sotside vahel. Seni Eestis liberalismi monopoli pidanud Reformile pole see küll meeltmööda, kuid samas on selline areng pea paratamatu. Mis puutub Eesti välispoliitilistesse põhiküsimustesse, Euroopa Liitu ja NATOsse, siis siin on mõlemad erakonnad neil teemadel mõistlikult positiivsetel seisukohtadel. Kuna mõlemas parteis on arvestatav skeptikute tiib, siis välistab Keski ja Reformi valitsuses olek euroskepsise ekspluateerimise valimiskampaanias. Euroskepsis jääb opositsiooni privileegiks. Keski ja Reformi ühendavaks jooneks sisepoliitikas on, et mõlemad on puutumata Isat ja Mõõdukaid poovast EÜSi kambavaimust. Just seda joont mööda läks Kolmikliit ju lõhki presidendivalimistel (Tulviste, Tarand versus Savi). Sama teema kumas Tartu võimuvahetuses. Mõõdukas kirikutegelane Vootele Hansen (EÜS) leidis sotsiaaldemokraatlike Mõõdukate ja kristlik-demokraatliku Isamaaliidu vaimusobivuse teemat lahates oma partei lehes Rahva Hääl järgmist: "Ei ole tähtis, kuidas end oleme ise määratlenud. Meie erakondadel ei ole kaasa vedada üksteisele vastanduvate tegude taaka, küll aga oleme tegutsenud lähedase elutunnetusega." Lähedase elutunnetuse allikat, EÜSi, Hansen ei nimetanud. EÜSlik mõttemall väljendub poliitikas üksnes Isa ja Mõõdukate ladvikus levinud arusaamas, et Eesti tegelikke huve tunnetab ainult üks konkreetne värvilintidega õlleklubi. Teised võivad ju kah aeg-ajalt midagi aimata, õppida ja isegi lisada aga õige peajoon on pärit just sealt seltskonnast. Kõik teised, kes on ilma EÜSlaste osaluseta, ja veel hullem kui nende opositsioonile vaatamata, toime tulnud (Savisaare iseseisvusvalitsus, KMÜ ja Reformi koalitsioon) on juba üksnes selletõttu ebausaldusväärsed. Valitsuse konkreetses tegevuses on Kesk/Reformi koalitsioonil ühist külluses. Reform pole kuigi kõrget profiili võtnud raudtee erastamise ega NRG poolt, mis peaks võimaldama koos opositsioonis olnud Keksiga mõlemat protsessi põhjalikult läbi valgustada. Eesti Energia monopoli distsiplineerimine peaks olema samuti võimalik. Selge huvi peaks olema mõlemal partneril ID-kaartide tagasipööramise vastu - vähemalt võiks kaart muutuda vabatahtlikuks. Geenivaramu ja ravimimüüjate lobby taltsutamine pole kummagi partneri puhul paraku nii selge. Sundusliku haldusreformi näppimine enne valimisi pole ilmselt kummagi seisukohalt mõistlik. Vabatahtlikult ühinevate omavalitsuste stimuleerimine peaks olema aga seda hoogsam. Poliitilise reformi osas pole Reformierakond selget toetust kandidaatide lahtistele nimekirjadele ilmutanud. Samas valimisaktiivsuse suurendamiseks tuleb midagi teha ja sellega nõustumine Reformilt tükki üljest ei võtaks. Udupeent sõnastust eeldab suhtumine astmelisse tulumaksu. Kompromissi sisu võiks olla senise maksusüsteemi formaalne jätkumine, kus maksuvaba miinimum (elik alumine tuluaste) oluliselt suureneks. Portfellide jagamine saab olema kahepeale kindlasti lihtsam kui oli kolmikliidus. Samas on lisaks 15 ministrikohale laual ka kohad Riigikogu juhatuses ning rehkendusse on juba ette sisse arvatud ka positsioonid all-linna valitsuses. Kesk/Reformi eluvõimelise koalitsiooni heaks eelduseks on teadmine, et kumbki pole läbirääkimistel suluseisus. Kui klappi ei teki, tulevad ennetähtaegsed valimised ja kogu lugu. KESKMÕTE: Keski ja Reformi valitsuses olek välistab nende poolt euroskepsise ekspluateerimise valimiskampaanias. Skepsis jääb opositsiooni privileegiks. Viimati muudetud: 16.01.2002
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |