Võeti vastu uus hasartmänguseadus

Eelmisel nädalal võttis Riigikogu vastu uue hasartmänguseaduse. Vajadus selle järele oli juba ammu olemas. Alates 1990. aastate keskpaigast, kui hasartmängu- ja loteriiseadus hakkasid kehtima, on elu Eestis oluliselt muutunud. Juurde on tulnud uusi hasartmänguliike, ilmnes ka  järelevalve korrastamatus.

Uus seadus sisaldab senikehtivaga võrreldes palju uuendusi,  alates uutest terminitest kuni mängijate registreerimisnõueteni ja mänguautomaatide maksimaalarvuni ühes mängukohas.

Omavalitsustele rohkem õigusi

Üks tähtsamaid muudatusi, mida Keskerakond toetab ja tervitab, on kohalikele omavalitsustele enamate õiguste andmine.

Siiamaani ei olnud kohalikel omavalitsustel sisuliselt mingeid hoobasid kontrollimaks mängukohtade arvu ja asukohti ning vajadusel ka neid sulgeda.

Vana seaduse kohaselt oli kohalik omavalitsus küll kaasatud mängukoha korraldusloa saamise menetlusse, kuid samas ei olnud seadusega antud kohalikule omavalitsusele mingit alust nõusoleku andmisest keelduda, kui konkreetne mängukoht oli välja ehitatud nõuete kohaselt. Keskerakonna fraktsioon algatas mullu hasartmänguseaduse muutmise, eesmärgiks anda rohkem võimalusi kohalikele omavalitsustele. Ajendiks olid eelnevad kohalike omavalitsuste pöördumised Vabariigi Valitsuse poole.

9. veebruaril 2006 pöördus Tallinna linnavolikogu Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga muuta seadust, et anda kohaliku omavalitsuse volikogule õigus kehtestada oma haldusterritooriumil piirkonnad, kus hasartmängukohtade avamine on keelatud. Sama aasta 27. märtsil pöördusid toonane Tallinna linnapea Jüri Ratas ja Tartu linnapea Laine Jänes peaminister Andrus Ansipi poole samasisulise ettepanekuga. Pärast esimest lugemist jäi aga eelnõu 76SE seisma. Tõenäoliselt oli põhjuseks valmiv täiesti uus seaduseelnõu, kuid hea tahte märgina oleks võinud need seaduseelnõud ühendada. Samas on aga sellise sensitiivse teema puhul tähtis tulemus – tulemuseks on see, et uue seadusega antakse linnadele ja valdadele rida võimalusi hasartmängude reguleerimiseks.

Kogu jõud hasartmängude negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks

Esiteks, uus seadus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel piirata hasartmängukohtade rajamist ning sellega tagada hasartmängudest tulenevate negatiivsete sotsiaalsete mõjude vähendamine planeerimistegevuse kaudu. Nimelt saab valla- või linnavolikogu üldplaneeringus või detailplaneeringus määratleda piirkonnad, kuhu õnnemängukohti ei tohi rajada.

Veel üks kontrollivahend on KOV-ide õigus reguleerida mängukohtade lahtiolekuaegu. Õnnemängukohtade lahtiolekuaegu on mingis ulatuses piiratud paljudes riikides (Rootsi, Monako, Inglismaa, Holland).

Kolmandaks, KOV-idel jääb alles õigus olla kaasatud mängukoha korraldusloa menetlusse andmise protsessi.

Seega võimaldab seadus kohalikel omavalitsustel täita üht oma põhiülesannet – tagada elamisväärne ja turvaline elukeskkond.

Mõnede spetsialistide arvates ei piira uus seadus kasiinosektori kasvu ega vähenda hasartmängusõltlaste arvu. Tegemist pole ideaalse seadusega, aga hea baas tulevaseks hasartmängude sfääri korrastamiseks sellega pannakse küll. Igal juhul oli uut seadust vaja ja selle rakendamisel saame näha, mis hasartmänguturul toimuma hakkab.

OLGA SÕTNIK, Riigikogu liige, Keskfraktsioon

Jaga |